Arutelu riigikogus: õlitehast on vaja põlevkivi kaevandamismahu hoidmiseks

Tänavu veebruaris selgus, et audiitorid hindasid umbes 380 miljonit eurot maksva õlitehase Enefit 280-2, mida Eesti Energia Auveresse ehitab ja mis peaks augustis hakkama toodangut andma, raamatupidamisliku väärtuse 80,5 miljoni euro võrra alla. Kuna Eesti Energia on tehase väärtust ka varem alla hinnanud, on selle raamatupidamislik väärtus kahanenud kokku 226,8 miljoni euro võrra. 

Sellest tõukuvalt leidis riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu (Isamaa) istungit kokku kutsudes, et allahindlusele on vaja põhjendatud vastuseid nii energiapoliitiliselt kui riigivara valitsemise seisukohalt. Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart (Keskerakond) märkis omalt poolt, et sellise mastaabiga väärtuse allahindamine riigile kuuluva ettevõtte puhul tekitab küsimusi otsustusprotsesside läbipaistvusest ja hindamise eeldustest ning tuleb selgitada, kas tegemist võib olla riigiettevõtte ebakompetentse juhtimisega või oli hindamisprotsess poliitiliselt mõjutatud.

Kahe komisjoni, mida juhivad opositsioonisaadikud, ühisistungile andis oma tooni valitsusliitu kuuluva Reformierakonna saadiku, endise rahandusministri Mart Võrklaeva nõudmine, et istungil peaksid osalema ka õlitehase rajamiseks 125 miljoni euro eraldamise otsuse teinud valitsuse liikmed, peaminister Jüri Ratas (Keskerakond, nüüd Isamaa) ja rahandusminister Martin Helme (EKRE).

"Jään oma ettepaneku juurde, et ilma Ratase ja Helmeta ning teadmata kõiki põhjuseid ja kaalutlusi, ei ole võimalik seda teemat arutada," ütles Võrklaev.

Istungile palutud rahandusminister Jürgen Ligi (Reformierakond) avaldas rahulolematust, et teemat arutab ka korruptsioonivastane erikomisjon, mis viitaks justkui teema seotusele korruptsiooniga.

"Ma ei pea korrektseks, et määrime inimesi siin korruptsiooniga. Igal komisjonil on oma funktsioon. Ja riigieelarve kontrolli erikomisjon peaks seda seostama rohkem riigieelarvega," rõhutas rahandusminister.

"Aga selge on see, et seda (tehase ehitamist - toim.) forsseerinud valitsus jooksis kahe suunas korraga: kliimapoliitika ja soov arendada põlevkivimajandust," lisas ta tehasega seonduvat kommenteerides.

Ligi viitas sellele, et valitsus otsustas 2019 liituda Euroopa Liidu roheleppega, mis hakkas põlevkivi kasutamisele piiranguid seadma, kuid samal ajal forsseeriti õlitehase rajamist. "Kogu protsessi kirjutati sellega riskid sisse," tõdes ta.

Koosolekul osalenud Riina Sikkut tõdes, et poliitikud ei saa varade alla hindamist ümber teha.

"Ma arvan ka, et peaksime küsima, mille alusel tehti omal ajal otsus õlitehas rajada. Sest ka mina pooldasin valitsuses, et kahjud oleks tulnud sisse võtta (Kaja Kallase teises valitsuses novembris 2023). Sest kui see pingutus oleks läinud mingis teises suunas, oleksime ühiskonnana palju rohkem võitnud," rääkis Sikkut viidates sellele, et investeeringuks kulunud raha oleks võinud kulutada mujale.

Palju ebasoodsaid tegureid

Ligi tõi välja, et tehast kavandades eksiti süsinikukvoodi hinnaga, aga ka kapitaliturgudega, kuna fossiilkütuste projektide rahastamine muutus keeruliseks, kuna pangad ei anna nendele enam laenu.

Lisaks suurendas ebakindlust nafta maailmaturu hind, millest sõltub, kas ja kui suurt kasu saab põlevkiviõli müües ning samuti kasvanud tooraine - põlevkivi - hind. Kulusid suurendas aga veelgi tehase valmimise venimine, mida pidurdas kohtuvaidlus keskkonnakaitsjatega.

Ligi toodud andmete kohaselt arvestati õlitehase äriplaanis põlevkivi hinnaga kuus eurot, kuid see on praeguseks jõudnud 19 euroni, CO2 kvoodi hinnaks oli arvestatud 30 eurot, tegelik on aga praeguses arvestuses 70 eurot.

Lisaks hinnati tema sõnul üle ka protsessiga kaasneva uttegaasi müügi kasumlikkuist, mis praegu toodab hoopiski kahjumit. Veel ühe negatiivse tegurina tõi ta välja, et kui tehase toodangu mahuks plaaniti 268 000 tonni, siis tegelikult suudab see realistlikult toota 220 000 tonni.

Täiendav probleem tekkis tehnoloogia valikust. Kuna Enefit 280 tehti uue, kõige moodsama tehnoloogiaga, ilmnesid riskid, mis tähendab, et ei õnnestunud plaan kasutada selles vanu rehve, õlisid ja plastikut.

Sutter: usun, et tehas toodab oma kulud tagasi

Õlitehase rajamise protsessist ülevaate andnud Eesti Energia endine juhatuse esimees Hando Sutter tõdes, et 2020. aastal juhatusega tehase väärtuse kohta prognoosi tehes leiti, et see on ikkagi kasumlik ja seega ei olnud põhjust ehitust peatada.

Lisaks rõhutas ta, et kuna Eesti Energialt oodatakse valmisolekut 1000 MW ulatuses tootmisvõimekust elektri varustuskindluse tagamiseks, tuleb hoida selle jaoks ka piisavat põlevkivi kaevandamise võimekust.

Sutteri sõnul oli põlevkivist elektritootmise tipp 2017. aastal ja sellest alates on see vähenenud, tänaseks juba umbes kolm korda.

"Kui siit kaevandusmaht veel alla läheb, siis pole enam rentaabel põlevkivi kaevandada," tõdes ta.

Teise aspektina, miks õlitehase ehitamine vajalik oli, tõi Sutter välja, et aastatel 2017-2019 koondas Eesti Energia umbes 1200 inimest. "See oli väga valus protsess ja valitsus muretses tekkinud pingete pärast. Oli vaja anda selge sõnum, et sotsiaalset pinget maandada," märkis ta.

Sutter avaldas veendumust, et õlitehase rajamiseks tehtud investeering toodab ennast tagasi ning viitas ka Viru Keemia Grupi (VKG) õlitehasele, mis töötab kasumlikult. "Olen üsna kindel, et Eesti saab selle investeeringu tagasi, lisaks sellele, et see tagab meie energiajulgeolekut," rõhutas ta.

"Otsust tuleb vaadata kontekstis. Kui oleks olnud valida, et võtame tühja lehe ja mõtleme, millesse investeerime, siis kuna juba sel ajal investeerisime taastuvenergiasse, oleks see olnud meie eelistus. Aga sel hetkel oli meile pandud ootus, et peame säilitama 1000 MW elektrienergia tootmise võimekuse ning selleks on põlevkivi kaevandamise maht viis miljonit tonni aastas absoluutne miinimum – kui seda pole, siis pole ka põlevkivielektri tootmise võimekust," rääkis Sutter.

Ta meenutas, et aastatel 2017-18 oli põlevkivi kaevemaht üle 10 miljoni tonni, aga tänaks on see langenud nelja miljoni kanti.

Durejko: kasumit tehas ei teeni

Istungil osalenud Eesti Energia ASi juhatuse esimees Andrus Durejko selgitas PricewaterhouseCoopersi (PwC) koostatud auditi tegemise põhimõtteid ja selle tulemusi määravaid sisendeid ning rõhutas, et viimase auditi järeldused ei tähenda, et Eesti Energia tehast valmis ei ehita ja tulu ei saa.

Tehase kasumlikkusest rääkides tõi ta välja, et põlevkiviõli müügihinda mõjutav nafta hind jääb madalaks ehk ei tõuse kümneaastases perspektiivis üle 60 dollari barrelist ning samas süsinikukvoodi hind on tõusnud eeldatust rohkem. Samuti vähendab tehase tulusust selle töötamisele seatud ajaline piirang.

Lisaks ebasoodsatele nafta ja CO2 kvoodi hinnale tõi Durejko välja, et põlevkivi omahind kuue aastaga tõusnud 45 protsenti.

Tehasele toodab kahjumit ka uttegaasi kasutamine, millele Eesti Energia peab rakenduse tagama, tootes sellest elektrit. "Otsime sellele muid kasutusvõimalusi," märkis ta.

Durejko meenutas ka seda, et juba ammu töötav Enefit 280 esimene tehas pole suutnud 20 aastaga saavutada kavandatud tootmismahtu ning ilmselt ka teine tehas ei saavuta projekteeritud võimsust.

Järsult on langenud ka põlevkivibensiini hind, mida Eesti Energia toodab, tõdes Durejko. Eesti Energia on teinud selle tootmisse investeeringu, kuna äriplaanis oli ka rafineerimine, et bensiinile leida kasumlikumat rakendust keemiatööstuse. "Aga täna me ei leia rafineerimistehasele kasutust. See ei anna lisandväärtust õlitootmisele, vaid pigem suurendada kahjumit," rääkis ettevõtte juht.

Seetõttu ei suuda uus õlitehas teenida 400 miljonit ja saavutada 13-protsendist tulusust, rõhutas Durejko.

Ligi kolm aastat Eesti Energiat juhtinud Durejko tõdes, et ettevõte on tema ajal hinnanud oma varasid alla 986 miljoni euro väärtuses.

"Tegin ka augustis 2023 ettepaneku peatada õlitehase ehitus ja võtta sisse 223 miljonit eurot kahjumit. Aga täna oleme fokusseeritud sellele, et see käima panna ja teenida võimalikult palju raha tagasi. Ja hoida, et põlevkivi kaevandamise maht ei langeks alla viie miljoni tonni aastas, sest siis läheks veel kallimaks," rääkis ta.

Kaldoja: oli idee 15 aasta pärast põlevkivi kaevandamine üldse lõpetada

Eesti Energia nõukogu esimees Väino Kaldoja ütles istungil, et omal ajal tehtud otsust õlitehase rajamiseks on tänases olukorras ülikeeruline hinnata ning rõhutas põlevkivi kaevandmise minimaalse mahu säilitamise tähtsust.

"Me ei saa vaadata õlitehast eraldi muust tootmisest, ka põlevkivi kaevandamisest. Juba sel ajal saadi aru, et elektrienergia tootmine põlevkivist ei ole rentaabel, seega tuli sellelt üle minna muule toorainele," rääkis ta. "Selleks et põlevkivi kaevandamist elus hoida, tuli leida alternatiiv ja ainus alternatiiv oli õlitehas, mis annaks võimaluse põlevkivielektril töös olla. Meenutan, et sel ajal ei teadnud akuparkidest keegi midagi. Ja aastaid ei olnud rajatud ka muid tootmisvõimsusi," lisas ta.

Kaldoja ütles, et praegu peaks püüdma sisendite hindu võimalikult alla tuua ja seda saab teha põlevkivi kaevandamise mahtude suurendamisega. Ta rääkis ka ideest kaevandada 15 aastaga praegused põlevkivikaevandused tühjaks ja siis see üldse ära lõpetada. "Sest nende elus hoidmine, veest tühjaks pumpamine on kulukas ja kui need vett täis lasta, siis sealt enam uuesti kaevandada ei saa," tõdes Kaldoja.

Koosolekut kokku võttes avaldas Reinsalu soovi selgitada välja omaniku ootused Eesti Energiale viimase 15 aasta jooksul – millised need on olnud ning millal ja mis asjaoludel muutunud. Samuti leiti istungil, et tuleks täpsemalt selgitada, millised poliitilised jõud olid õlitehase ehitamise suhtes millistel seisukohtadel.

Allikas: https://www.err.ee/