Neljandas kvartalis leidis töö enam inimesi kui aasta varem

Neljandas kvartalis oli nii vabade kui ka hõivatud ametikohtade koguarv veidi alla 584 000. Vabad ametikohad moodustasid kõikidest ametikohtadest 1,5 protsenti ning neid oli kõige rohkem hariduse (1435) ning hulgi- ja jaekaubanduse (1431) tegevusaladel.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Krista Vaikmetsa sõnul langes neljandas kvartalis vabade ametikohtade arv võrreldes aasta varasemaga ligi 500 võrra.

Vabade ametikohtade määr ehk nende osa kõigist ametikohtadest, on aga jäänud suuresti samale tasemele.

Hõivatud ametikohti oli neljandas kvartalis enim töötlevas tööstuses (97 668), millele järgnes hulgi- ja jaekaubandus (81 725) ja haridus (63 279).

Tööle võeti üle 1500 inimese rohkem kui aasta varem 

Tööle võeti möödunud aasta viimases kvartalis 35 833 inimest.

"Võrreldes 2024. aasta sama perioodiga võeti tööle üle 1500 inimese rohkem," rääkis juhtivanalüütik.

Töölt lahkunute arv võrreldes möödunud aasta sama ajaga mõnevõrra vähenes.

Tööle võetud töötajate arv oli suurim hulgi- ja jaekaubanduse ja töötleva tööstuse tegevusaladel.

"Need muutused on üsna ootuspärased. Suurtel tegevusaladel toimubki rohkem liikumist. Muutused kaubanduses on ennekõike seotud möödunud pühade perioodiga. Töötlevas tööstuses on see muutus tavapärane," selgitas Vaikmets.

"Võrreldes 2024. aasta neljanda kvartaliga kasvas möödunud aasta lõpus nii tööle võetud kui ka töölt lahkunute kogusumma. See viitab küll veidi aktiivsemale tööjõu liikumisele, kuid jääb siiski alla viimase viie aasta neljanda kvartali tulemustele," kirjeldas Vaikmets tööjõu liikumiste trendi. 

"Kuigi neljas kvartal ei ole harilikult mõjutatud hooajalistest kõikumistest nagu suveperiood, siis teatud tegevusaladel nagu näiteks hulgi- ja jaekaubandus ning töötlev tööstus võib just neljandas kvartalis tööjõu liikumine olla aktiivsem," ütles Vaikmets. "See peegeldab ettevõtete vajadust kohandada töötajate arvu ning tootmismahtu vastavalt nõudlusele näiteks pühade perioodi."

Kolmveerand vabadest ametikohtadest oli Harju maakonnas 

Tööandja algatusel töölt lahkunud inimeste arv (6074) oli 631 võrra madalam kui 2024. aasta neljandas kvartalis. Sellisel viisil töölt lahkunute arv moodustas ligi 14 protsenti kõigist töölt lahkunutest. "

Suurim oli töölt lahkunute arv hulgi- ja jaekaubanduse tegevusalal (6553 töötajat)," ütles Vaikmets.

Tööjõuturul toimub vaba liikumist kõige enam ehk peamiselt lahkutakse siiski töötaja enda soovil.

Lisaks hulgi- ja jaekaubandusele lahkus palju töötajaid ka töötlevast tööstusest (6126). Töölt lahkujaid oli vähem valdkondades, kus on ka vähem töötajaid, näiteks mäetööstusesning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises.

Ligikaudu kolmveerand ehk 75,4 protsenti kõikidest vabadest ametikohtadest oli möödunud aasta viimases kvartalis Harju maakonnas. Tartu maakonnas oli vabu ametikohti 8,3 protsenti, Pärnu maakonnas 3,8 protsenti ning Ida-Virumaal 2,4 protsenti.

"Eesti tööturg on tugevalt koondunud Harjumaale ning suurem osa uutest töövõimalustest tekib pealinna läheduses," sõnas Vaikmets.

"Tartumaa on teine selge keskus ning ülejäänud maakondades on vabade ametikohtade osakaal märksa väiksem, mis viitab regionaalsele tasakaalutusele," lisas ta.

Hõivatud ametikohtade arvu ja tööjõu liikumise hindamiseks kasutab statistikaamet maksu- ja tolliameti töötamise registri andmeid. Andmeid vabade ametikohtade kohta kogub statistikaamet aga küsimustikuga.

Ökonomist: neljandas kvartalis hõive kokkuvõttes vähenes

Bigbanki ökonomist Raul Eamets ütles statistikaameti andmeid kommenteerides, et üksnes vabade töökohtade arvu muutusi vaadates võib saada majandusest petliku pildi, sest võib eeldada, et kui vabu töökohti on vähem, siis on rohkem inimesi tööl, paraku ei pruugi see alati nii olla.

"Analüüsima peaks nii töölt lahkumist kui ka tööle võtmist. Kui tööturule sisenejaid (neid kes tööd saavad), on oluliselt rohkem kui väljujaid, (kes töölt lahkuvad), siis see tähendab, et üldiselt läheb ettevõtetel hästi ja inimesi palgatakse juurde. Vastupidine olukord viitab aga majanduse probleemidele. Inimesed küll erinevatel põhjustel lahkuvad tööturult, aga nad ei sisene uutele töökohtadele samas mahus," ütles Eamets.

Tööle võeti 2025. aasta neljandas kvartalis 35 833  ja töölt lahkus 42 183 inimest. Kokku oli lahkujaid 6350 võrra rohkem.

"Seega võib öelda, et neljandas kvartalis meil hõive kokkuvõttes vähenes, mis suure pildi vaates kindlasti ei olnud positiivne uudis. Ka terve aasta kokkuvõttes olid lahkujaid 7371 võrra rohkem kui tööle võetud inimesi," märkis Eamets.

Kõige suurem tööjõu liikumine oli aasta kokkuvõttes kaubanduses, kus kokku oli töölt lahkumise ja tööle võtmise vahe 2583 inimest lahkujate kasuks.

Aasta jooksul oli tööle võetud ja töölt lahkujate saldo positiivne ainult finantssektoris, veemajanduses ja tervishoius. Suhteliselt madal oli lahkumiste ja tööle võtmiste vahe avalikus sektoris, kus aasta jooksul võeti tööle 6179 inimest ning lahkus 6224.

"Kui otsida põhjusi, miks kaubanduses on nii suur inimeste voolavus, siis eks ikka põhjused ole tööde hooajalisuses – suvel ja jõulude ajal palgatakse palju inimesi ajutiselt, kes siis pärast ostupalaviku lõppu ka töölt lahkuvad," tõdes Eamets.

Kui vaadata töölt lahkumise määra ehk kui palju inimesi lahkub töölt võrreldes sellega kui palju on samas valdkonnas töötajaid, siis kõige suurem lahkumise määr on haldus- ja abitööde, näiteks koristamine ja majutuse ning toitlustuse valdkonnas, lisas Eamets. Lahkumise määr oli suurusjärgus 16 protsenti aastas.

"Majutuses ja toitlustuses on kõrge voolavuse põhjuseks lisaks tööde hooajalisusele kahtlemata ka kõige madalam palk," märkis Eamets. Valdkonna keskmine palk eelmisel aastal  oli 1333 eurot, samal ajal kui Eesti keskmine oli 2092

Allikas: https://www.err.ee/