Ametiühingujuht prognoosib vaidlusi tööaja paindlikkuse teemal

"Mis praegu on teemad - eks loomulikult tööaja paindlikkus, mida survestatakse tööandjate poolt päris palju ja kus hakkavad tõenäoliselt ka läbirääkimised, et leida parim lahendus, mis ühelt poolt annaks paindlikkuse, aga teiselt poolt annaks töötajatele ka turvatunde. Et ei oleks nii, et on paindlikkus ja turvatunne kaob, turvatunne on töötajate jaoks väga oluline," rääkis Vask kolmapäeval ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast".

Vask rõhutas ka seda, et kuigi ametiühingud võitlevad töötajate palga ja paremate töötingimuste eest, ei soovi nad ettevõtetele halba.

"Ametiühing ei ole tegelikult see organisatsioon, mis tahaks ettevõtetele kahju või mis tahaks nende tegevust takistada. Pigem on enamus ametiühinguid kui mitte kõik huvitatud sellest, et ettevõtetel läheks hästi, sest kui ettevõttel läheb hästi, kui kõik toimib, siis tähendab see seda, et tuleb ka tulu ja on võimalik ka palku tõsta, inimestel on võimalik oma töötingimusi parandada," rääkis ta.

Lisaks saavad ametiühinguliikmed aidata ettevõtte juhtkonnal näha probleeme ettevõtte tegevuses, märkis ta.

"Me näeme seda, mis toimub ettevõttes rohujuure tasandil, me näeme neid kohti, mida ettevõtte juhtkond ei pane tähele. Või tänu meie oma spetsialistidele, kes seal töötavad, oskame hinnata, et mõned otsused ei ole kõige mõistlikumad," selgitas Vask. "Ja siis need tulevad ka läbirääkimistel lauale. Ja loomulikult on siis juhtkonna otsustada, kas nad võtavad kuulda või ei võta kuulda. Aga päris tihti on praktika näidanud, et need asjad, millele ametiühing on tähelepanu osutanud, ongi niimoodi ja need otsused, mis on tehtud vastuolus nende tähelepanekutega, ei ole kõige mõistlikumad," kirjeldas ta.

Ametiühingujuht tõi ka välja, et suurtes ettevõtetes, kus ettevõtte juhtidel on oma töötajatega nõrgem kontakt, ei pruugi töötajate palgatõusu soovid üldse ülemusteni jõuda ning siis on samuti abiks ametiühingud.

"Tegelikult, mida liberaalsemaks muutub ühiskond, seda suurem roll on ametiühingutel, sest tasakaalustavat jõudu on vaja. Me võime küll öelda, et tööjõuturg toimib nagu iga teinegi turg, aga tegelikult on päris palju töötajate kategooriaid, kes on nõrgemas seisus," lisas ta.

Ametiühinguid tugevdaks liikmeskonna suurenemine

Kommenteerides ametiühinguliikmete arvu drastilist vähenemist võrreldes 1992. aastaga, kui üle 90 protsendi töötajatest olid ametiühingute liikmed, praegu aga kuus protsenti, ütles Vask, et usub liikmeskonna kasvamisse.

"Ma arvan, et see tõus tuleb. Töö selleks käib, et tõsta teadlikkust, et tõsta inimeste arusaamist, mis asi on ametiühing. Sest tõepoolest 1992. aastal kui me räägime sellest 90-st protsendist ametiühingu liikmetest, siis meil olid nii-öelda nõukogude süsteemi ametiühingud, kus tavapärane oli see, et läksid tööle, olid ka kohe ametiühingus, ega seal mingisugust küsimist suurt ei olnud," rääkis ta.

Kui nõukogude ajal oli ametiühing teatud hüvede saamise kanal, siis tänapäeval on ametiühingu funktsioon teine, tõdes ta.

"Eks ametiühingutel on ka praegu soodustused, teatud toetused mõnedel ametiühingutel - just selleks, et aidata inimesi rasketes olukordades. Aga see ei ole prioriteet. Prioriteet on ikkagi töötingimuste parandamine üleüldiselt, et inimestel oleks tööl parem, et neil oleks palk selline, mis võimaldab äraelamist, et kõik need asjad oleksid olemas," selgitas Vask.

Viitele, et Soome või Rootsi ametiühingud on palju tugevamad ja mõjukamad ühiskonnas, viitas Vask just nende liikmeskonna suurusele.

"Aga nende tugevus tulenebki liikmete arvust. Mida rohkem on liikmeid, seda tugevam on ju ametiühing. Kui me ütleme, et me tahame samasugust ametiühingut nagu on Soomes või Rootsis, siis esimene asi selleks on astuda ametiühingu liikmeks ja teha kõik sellest endast olenev, et need soovid ja asjad, mida inimesed tahavad, saaksid teoks," rääkis ta.

Allikas: https://www.err.ee/