Riigikohus: mittevaralise kahju hüvitised peavad ajaga kaasas käima

Riigikohtu kriminaalkolleegium märkis, et liikluskindlustuse seaduses ette nähtud nn eelduslikel mittevaralise kahju hüvitisted, mille suurus ulatub ka kõige raskemate tervisekahjustuste korral üksnes 3200 euroni, on sisuliselt kahjuhüvitiste alammäärad.

"Ei liiklusõnnetuse põhjustaja ega tema kindlustusandja vastutus kannatanule tervisekahjustusega põhjustatud mittevaralise kahju eest ei ole piiratud liikluskindlustuse seaduses sätestatud summadega. Kohus võib määrata kannatanule ka palju suurema hüvitise," leidis riigikohus.

Riigikohus märkis ka, et ei saa pidada õigeks, et mittevaralise kahju hüvitise suurust põhjendatakse alati sellega, et see peab vastama sarnastes asjades väljamõistetud hüvitistele.

"Niisugusel juhul ei saagi hüvitised ajas suureneda. Eestis on mittevaralise kahju hüvitised pigem väikesed. Liiga väikesed hüvitised põhjustavad kannatanule täiendava trauma, tekitades tunde, et tema kannatusi peetakse ebaoluliseks. See, et mittevaralise kahju hüvitised peavad olema sarnastel asjaoludel võrreldavad, ei tähenda, et kohtupraktika ei saa üldise heaolu tasemest ja kannatanu üleelamistest lähtudes muutuda," kirjutati kohtuotsuses.

Riigikohtu hinnangul peab mittevaralise kahju eest väljamõistetavate kahjuhüvitiste suurenemine toimuma koos üldise elatustaseme tõusuga. "Paslik on lähtuda tarbijahinnaindeksi muutumisest," leidis riigikohus.

Ringkonnakohus viitas senisele praktikale

Riigikohus lahendas juhtumit, kus kannatanu oli saanud liiklusõnnetuses raske tervisekahjustuse. Süüdistatav, kes juhtis maanteel kaubikut, ei arvestanud raskete tee- ja ilmastikuoludega ning sõitis liiga kiiresti. Seetõttu kaotas tema kaubik juhitavuse, kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas seal kokku kannatanu juhitud sõiduautoga.

Tagajärjena sai kannatanu raske tervisekahjustuse, mille ravi on kestnud aastaid, kuid mis pole sellele vaatamata täielikult taandunud. Maa- ja ringkonnakohus tuvastasid, et kannatanu tervisekahjustused põhjustasid tema elukvaliteedi olulise ja püsiva halvenemise.

Kannatanu nõudis liiklusõnnetuse põhjustanud süüdistatavalt ja tema kindlustusandjalt mittevaralise kahju hüvitiseks 30 000 eurot, millest kindlustusandja tasus vabatahtlikult 13 500 eurot. Maakohus rahuldas kannatanu tsiviilhagi ja mõistis süüdistatavalt ning tema kindlustusandjalt täiendavalt välja veel 16 500 eurot.

Ringkonnakohus jättis aga täiendava kahjuhüvitise kannatanule välja mõistmata, leides, et kindlustusandja vabatahtlikult makstud summa on senise kohtupraktika valguses piisav.

Riigikohtu kriminaalkolleegium tühistas ringkonnakohtu otsuse ja jõustas maakohtu otsuse, leides, et kannatanu nõutud 30 000 euro suurust hüvitist ei saa juhtumi asjaoludel pidada ülemääraseks.

Kohtuotsusega saab tutvuda riigikohtu veebilehel.

Allikas: https://www.err.ee/