Õpetajad saavad neljaastmelise karjäärimudeli, igal astmel oma palk

Alates 2026. aasta 1. jaanuarist oleks õpetajate karjääri- ja palgamudel neljaastmeline. Kvalifitseeritud alustava õpetaja ja õpetaja palga alamäära koefitsient on 1,0  ehk vastaks praeguses arvestuses 1820 eurole. Vanemõpetaja palga alammäära koefitsient on 1,1 ja meisterõpetajal 1,3.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ütles ERR-ile, et ministeeriumile lisandub kohustusena karjäärimudeli rahaliste vahendite leidmine, et saaks maksta kõrgemal karjääriastmel olevatele õpetajatele rohkem tasu.

Mudeli rakendamisel on lisaraha vajadus 2026. aastal hinnanguliselt 10 miljonit eurot. Kumulatiivselt kasvavana on lisakulu 2027. aastal 17 miljonit ja 2028. aastal 25 miljonit eurot.

Haridustöötajate Liidu esimehe Reemo Voltri sõnul võib kompromisside tulemusena sündinud karjäärimudeliga rahule jääda.

"Kuna meil 12 aastat pole karjäärimudelit üldse olnud, siis nüüd esimene samm on tehtud ja see ikkagi annab õpetajatele kindluse, et kui ennast arendada, siis on võimalik ka enda töötasu mõjutada positiivses suunas," selgitas Voltri.

Küll aga lootsid õpetajad, et töökoormuse ja arvestuse osas saavad haridusleppes piirid praegusest detailsemalt paika. Praeguse sõnastuse järgi jääb õpetaja täistööajaks 35 tundi nädalas, kontakttundide soovituslik arv on 21.

Voltri ütles, et ametiühing tahtis tõesti, et oleks konkreetselt kirjas, et maksimaalselt 21 tundi ja rohkem mitte. "Aga siin ongi see, et meil on väga palju omavalitsusi ja osad omavalitsused olid sellele kategooriliselt vastu, et kohe ja nii jäigalt see paika panna," ütles ta.

Kallase sõnul on suund ikkagi see, et õpetajad ülekoormusega töötama ei peaks.

"Näiteks klassikomplektide suuruse puhul, et ka seal me leppisime kokku, et kui on ikkagi püsivalt üle 26 õpilase klassis, siis on kohustus koolipidajal tagada õpetajale kas abiõpetaja või siis vähendada õpetaja tunnikoormust," ütles Kallas.

Tallinnas on praegu umbes 380 klassikomplekti, kus õpilasi on rohkem kui 26.

Leppe järgi tähendab seesuguse ülekoormuse leevendamine, et 2028. aastaks vajab Tallinn kuni 400 uut haridustöötajat ja ligi 15 miljonit eurot lisavahendeid, ütleb abilinnapea Aleksei Jašin:

"Seda siis tingimusel, et me ei tõsta palka, vaid me lihtsalt vähendame koormust. Kui võtta konkreetselt see prioriteediks, siis on tehtav, lihtsalt mõned muud asjad jäävad siis võib-olla tegemata," lisas Jašin.

Kallasega sarnaselt erakonda Eesti 200 esindav Jašin lisas, et haridusleppe lõplik versioon on väga hea, puudutades hariduse olulisi väljakutseid.

Jašini sõnul teeb ta Tallinna linnavalitsusele ettepanek lepe heaks kiita.

Maikuus haridusleppe läbirääkimiste protsessist lahkunud Eesti Linnade ja Valdade Liidu hinnangul on aga haridusleppe eesmärk ja protsess jäänud arusaamatuks.

Liidu asedirektor Jan Trei küsis, miks selliseid leppeid halduspraktikas üldse sõlmima peaks. "Seda eriti olukorras, kus siis seadusruum kõiki haridusleppes olevaid küsimusi juba reguleerib, et sisulisi analüüse on olnud väga vähe ja me ei ole näinud ka ministeeriumi poolt kandvat mõjuanalüüsi, et mida see lepe siis päriselt tähendab?" lisas ta.

Hariduslepe sõlmitakse kolmeks aastaks: 2026-2028. Leppele oodatakse allkirju novembri lõpuks.

Allikas: https://www.err.ee/