Kutsehariduse õppemaks võib olla aastas maksimaalselt 5100 eurot

Alates 1. septembrist muutub kutseõpe osaliselt tasuliseks sarnastel alustel nagu on tasuline kõrgharidus. See tähendab, et maksta tuleb mitte-eestikeelsete erialade eest ehk kutseõppe puhul tuleb hakata maksma venekeelsete õppekavade eest.

Samuti tuleb maksta siis, kui lähed omandama kas teist kutset või pärast ülikooli lõpetamist kutsekooli.

Kui järjest liikuda kõrgema taseme poole, siis õpe jääb jätkuvalt tasuta ehk riigieelarvest tasustatavaks. Ja kui viis aastat on möödas õpingute lõpetamisest kutsehariduse sama taseme tasemeõppes, siis on jälle riigieelarvest võimalik sinna tasemeõppesse uuesti õppima minna," rääkis haridusministeeriumi kutsehariduse valdkonna juht Marit Kuusk.

Sellise ajaraami eesmärk on tema sõnul see, et viie aastaga jõuab õpitut piisavalt rakendada, kõrghariduse puhul on see ajaperiood 10 aastat.

Kutseõppe ühe ainepunkti ehk EKAP-i hind jääb vahemikku 35 kuni 85 eurot. Kui enamasti on ühe aine maht aastas 60 EKAP-it, jääks aastane õppemaks 2100 ja 5100 euro vahele. Ainus erand on muusika ja esituskunstide õppekavarühm, kus EKAP-i hind on vahemikus 200 kuni 215 eurot, mis teeb aastas umbes 12 000 eurot. Kõrgem hind on tingitud sellest, et sellel erialal on suurem rõhk individuaalõppel ja kulu õpetajale on sellevõrra suurem kui erialadel, kus õpitakse rühmades.

Kuusk märkis, et ülikoolides kasutatav EAP ja kutsehariduse EKAP on sarnaste alustega – mõlemad sisaldavad 26 tundi õppija tööd.

Allikas: https://www.err.ee/