Eksperdid: eriarstiabi kättesaadavus Ida-Virumaal on puudulik

Jaana Toomik kaitses tänavu kevadel Tartu Ülikoolis rahvatervishoiu erialal magistritöö, milles uuris, kui kvaliteetne ning kättesaadav on perearsti- ja eriarstiabi Ida-Virumaal. Toomik tahtis mõista, kuidas tervishoiu valdkonna eksperdid hindavad olemasolevate teenuste toimimist ning millisel tasemel peetakse elanikkonna terviseteadlikkust ja selle mõju teenuste kasutamisele.

Teemavalikut põhjendas ta sellega, et Ida-Virumaa on piirkond, mis eristub teistest Eesti piirkondadest oma tööstusajaloo, etnilise koosseisu ja sotsiaalmajandusliku olukorra poolest.

Ühtlasi on tegemist tööstuspiirkonnaga, kus toimub praegu niinimetatud õiglase ülemineku protsess ehk kõrge süsinikuheitega majandustegevus peaks asenduma keskkonnasäästlikumate ja rohelise mõtteviisiga ettevõtlusvormidega. Õiglase ülemineku tulemusena võib aga vähemalt alguses töötus lühiajaliselt suureneda. Teaduskirjanduses on juba varem viidatud, et töötuse suurenemine võib põhjustada omakorda vaimse tervise probleeme, mis võib mõjutada ka füüsilist tervist, selgitas Toomik.

Samuti tõi ta esile, et ligikaudu 80 protsenti piirkonna elanikest on vene emakeelega. Seetõttu on oluline ka küsimus, kuidas tervist puudutav teave nendeni jõuab ja kui hästi piirkonna elanikud seda mõistavad.

Ida-Virumaa seisab sinna juurde silmitsi mitme probleemiga, mis mõjutavad tervishoiusüsteemi toimimist: seal on Eesti kõrgeim töötuse määr, suur eakate osakaal ning sagedasemad hingamisteede ja südame-veresoonkonnahaigused.

Euroopas laiemalt saavad praegu õiglase ülemineku mehhanismist toetust 96 piirkonda.

"Kui neid piirkondi võrrelda, siis Ida-Virumaa on oodatava eluea osas ikka punases," lausus Toomik.

Kehvem tervis

Varasemad uuringud on näidanud, et Ida-Virumaa elanike tervis on halvem kui mujal Eestis. Üks võimalik põhjus võib olla põlevkivitööstuse mõju. Kuigi keskkonnaseisund on seal aastate jooksul paranenud, näitavad statistikaameti andmed, et kui 2024. aastal oli Eesti keskmine oodatav eluiga 79,5 aastat, siis Ida-Virumaal oli see 77 aastat ja meestel ainult 71,4 aastat.

Murekoht on ka arstide vanuseline koosseis: paljud perearstid on juba pensionieas või selle lähedal, noorte arstide pealevool aga tagasihoidlik. See seab küsimärgi alla pere- ja eriarstiabi jätkusuutlikkuse.

Toomiku sõnul on eriarstiabi kättesaadavus Ida-Virumaal kohati puudulik, eriti hambaravi ja vaimse tervise teenuste osas. Magistritöös läbiviidud ekspertintervjuudes toodi eraldi esile just laste vaimse tervise teenuste napp kättesaadavus.

"Eestis on lastepsühhiaatreid vähe ning vene keelt valdavaid spetsialiste veelgi vähem. Arvestades Ida-Virumaa keelelist koosseisu, on oluline, et piirkonnas tegutsevad vaimse tervise spetsialistid valdaksid vene keelt," märkis ta.

See loob keerulise olukorra, sest teiste piirkondade nooremad tervishoiuspetsialistid ei kõnele vene keelt piisavalt hästi, et Ida-Virumaale tööle suunduda. "Ja ega need, kes sealt piirkonnast õppima lähevad, ei taha pärast kooli lõpetamist enam väga tagasi tulla. Üheks põhjuseks võib pidada piirkonna vähest atraktiivsust," sõnas Toomik.

"Ma saan aru, miks ei taheta sinna kolida. Kui ma magistritöö jaoks seal ringi sõitsin, oli osa piirkondi väga trööstitud. Kui enne oled elanud Tallinnas või Tartus, siis kontrast on väga suur. Narvas valmis alles möödunud aastal üle 30 aasta esimene uus kortermaja," tõi ta näite.

Eksperdid tõid välja ka sotsiaalsed takistused: näiteks on eestikeelsete laste jaoks huviringides osalemine keeruline, sest juhendajad on valdavalt venekeelsed.

Kuigi vaimse tervise abi puudulikkus on Ida-Virumaal silmatorkav, rõhutas Toomik, et probleem on ka Tallinnas. "Kui on vajadus vaimse tervise abi järele, siis järjekorrad on pikad ja erateenused väga kallid. Näiteks esmane psühhiaatri vastuvõtt Tallinnas maksab umbkaudu 250 eurot," sõnas ta. Ida-Virumaal on see küll märksa odavam, aga samas on inimeste sissetulekud madalamad.

Statistikaameti andmetel oli 2025. aasta esimeses kvartalis Eesti keskmine brutopalk 2011 eurot, Ida-Virumaal aga 1590 eurot.

Arstide vananemine

Lisaks puuduolevatele erialaspetsialistidele on murekoht ka arstide vananemine, mis tekitab probleeme kogu Euroopas. Ida-Virumaa olukorra teeb aga keeruliseks see, et umbes 60 protsenti perearstidest kas on juba pensionieas või jõuavad sinna järgmise kümne aasta jooksul.

"Kui nad nüüd kõik peaksid korraga tööturult lahkuma, siis see on väga keeruline olukord. Abita keegi vaevalt et jääb, küll mingisugune süsteem välja mõeldakse, aga eks see keerukust loob juurde," ütles Toomik.

Eksperdid märkisid samas positiivse arenguna, et tervishoiutöötajate puudust on osaliselt leevendanud Ukrainast saabunud spetsialistid. Intervjueeritavate sõnul on nad olnud valmis tööle asuma ka keerulisemates oludes ning andnud olulise panuse tervishoiuteenuste toimimisse. Samas rõhutasid spetsialistid ka vajadust nende töötajate parema keeleõppe ja kultuurilise kohanemise toetamiseks, et tagada sujuv koostöö ja kvaliteetne patsiendisuhtlus.

Samuti rõõmustasid eksperdid Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli Ida-Virumaa õppebaasi üle, mis loob eeldusi tervishoiutöötajate järelkasvu kujunemiseks kohapeal. Sellega loodetakse saada Ida-Virumaa piirkonna õdede puudusele leevendust. Eelduste kohaselt asuvad sinna õppima kohalikud noored ja loodetakse, et suur osa neist jääb peale kooli lõpetamist piirkonda tööle.

Lisaks on intervjuude põhjal märgata ka positiivset arengut tervishoius, sest teiste Eesti piirkondade arstid tulevad Ida-Virumaale osaliselt tööle või teevad vastuvõtte Narvas ja Ida-Viru keskhaiglas. Selline paindlik töökorraldus aitab leevendada puuduvate tervishoiutöötajate kriisi ja parandab patsientide ligipääsu eriarstiabile, mistõttu patsiendid ei pea sõitma Tallinnasse või Tartusse.

Ühe huvitava tulemusena tuli ekspertide vaatest välja, et üldiselt ei ole patsiendi-arsti suhtes keelebarjääre. 

"Kuna patsiendid ja arstid on suures osas venekeelsed, siis nende vahel ei teki keelebarjääri. Probleem tekib arstide omavahelises suhtluses. Näiteks, kui arst soovib nõu pidada mõne teise arstiga Tartust või Tallinnast, sest noorema põlvkonna arstid väljaspool Ida-Virumaad ei oska vene keelt ja kuna Ida-Virumaa arstid ei oska eesti keelt, siis võib nõupidamine ära jääda, mis tähendab omakorda patsiendi vaatest, et vajalik abi võib jääda saamata," kõneles magistritöö autor.

Olukorra lahendamine

Jaana Toomik leiab, et esmajoones tuleks suunata arstidele keeleõpet, mis arvestab nende vanuse ja piirkondlike eripäradega. "Võib-olla vanemaealistel arstidel ei ole alati huvi või võimekust eesti keelt õppida, aga midagi tuleb siiski ette võtta, sest dokumenteerida tuleb eesti keeles. Muidu jäämegi olukorda, kus on nokk kinni ja saba lahti," ütles ta. 

Perearstide puhul toodigi Toomiku sõnul välja nappi dokumentide täitmist.

Intervjuude põhjal võib järeldada, et digidokumendid on tihti puudulikud või halvasti koostatud. Selle tulemusel suunatakse patsiente eriarstile vähese või ebatäpse infoga – ja nii tekib olukord, kus eriarstide ajad võivad täituda valede patsientidega, mis omakorda koormab tervishoiusüsteemi.

"Teatud valdkondades võib-olla peaks ikkagi eesti keele oskus olema kohustuslik või siis et peab käima koolitustel ja vastama teatud standarditele, et pakkuda mingit teenust. Eriti, mis puudutab terviseteemasid. Samas tuleb arvesse võtta, et Ida-Virumaal on suurem osa elanikest vene emakeelega ning tõhus tervisepoliitika Ida-Virumaal eeldab kohalike keele- ja kultuurieripäradega arvestamist ning kogukondade aktiivset kaasamist, et tagada terviseedenduse sobivus ja tulemuslikkus," rääkis ta. 

Vähene terviseteadlikkus

Lisaks arstiabi kättesaadavusele on oluline seegi, kui terviseteadlikud inimesed on. See mõjutab seda, kui palju, millal ja milliseid tervishoiuteenuseid kasutatakse.

Ida-Virumaal elavate inimeste terviseteadlikkust peetakse Jaana Toomiku sõnul väheseks. "Vaimse tervise osas on palju stigmasid. Toituda pigem ei osata ja terviseteadlikkust seostatakse tihti ainult liikumisega. Ehk et kui juba natuke liikuda, siis on justkui juba hästi," kirjeldas ta ekspertide vaateid.

Samamoodi on napp tervisekirjaoskus, mis väljendub selles, et kui arst midagi soovitab või kirjutab näiteks retsepti, siis seda ei järgita väga täpselt.

"Madal terviseteadlikkus võib viia selleni, et inimene haigestub sagedamini, sest ei osata oma tervist hoida ning võetakse tarbetuid terviseriske. Pikemas plaanis tähendab see suuremat koormust tervishoiusüsteemile ning halvenenud tervist inimese enda jaoks," lausus ta.

Elanikkonna terviseteadlikkuse tõstmine peaks Toomiku sõnul algama juba lasteaiast.

"See on teema, mis poliitikute jaoks on võibolla natuke ebahuvitav, sest tulemused ei tule kohe, vaid võivad võtta põlvkondi aega enne, kui teadlikumad inimesed peale kasvavad. Terviseteadlikkuse madalam tase Ida-Virumaal paneb mõtlema, kas see tuleneb hariduslikest erinevustest, info kättesaadavusest või hoopis usaldamatusest tervisesüsteemi vastu. Kus on need kohad, kus info jääb pidama või moonutub?" oli Toomik nõutu.

Allikas: https://novaator.err.ee/