Puhkust planeerides tea oma õiguseid

31.07.2018

Puhkamine on iga töötaja õigus ja kohustus, et nii keha kui vaim saaks pingutusest taastuda. Kõikide töötajate puhul saab rääkida põhipuhkusest, kuid lapsevanematele on loodud ka lisapuhkusepäevad ja lisasoodustused.

Eestis on põhipuhkuse kestus üldjuhul 28 kalendripäeva, mida võib välja võtta korraga või osakaupa (sel juhul vähemalt 14 järjestikust päeva korraga). Puhkusegraafik koostatakse ettevõtetes aasta alguses ja selleks ajaks kinnitatakse ka puhkuste ajakava.

Kaire Saarep Tööinspektsiooni nõustamistalitusest rääkis, et nende poole pöörduvad lapsevanemad sooviga kasutada oma eelisõigust puhkuseaja valimisel. „Tööandja peab puhkusegraafiku soove arvesse võtma siis, kui enda soovidest antakse teada puhkusegraafikute koostamise ajal. Kindlasti tasub puhkuse aeg kirjalikult fikseerida, sest suulist lubadust soovitud ajal kindlasti puhkust saada ei saa tõendada,“ soovitas Saarep. „Loomulikult on võimalikud ka erinevad töötaja ja tööandja vahelised kokkulepped, see sõltub juba ettevõttest ja töö iseloomust.“

„Kõikidest ajakava välistest puhkustest, sh lapsepuhkusest peab töötaja teatama 14 kalendripäeva varem. Nii saab vaba päeva võtta näiteks lapse kooliminemisel või muul olulisel ajal,“ rääkis Saarep.

Tasustatud lapsepuhkus

Millised on aga õigused puhkusegraafiku koostamisel kaasa rääkida, kui peres kasvavad lapsed?

Õigus saada puhkust endale sobival ajal on:

• naistel vahelt enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
• mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
• vanemal, kes kasvatab kuni 7-aastast last;
• vanemal, kes kasvatab 7-10-aastast last (lapse koolivaheajal);
• koolikohustuslikul alaealisel (koolivaheajal).

Emal või isal on igal kalendriaastal õigus saada tasustatud lapsepuhkust:

• 3 tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last;
• 6 tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla 3-aastane laps.

Puudega last kasvataval emal või isal on õigus saada lapse 18-aastaseks saamiseni lisaks eeltoodule lapsepuhkust üks tööpäev kuus, mis tasustatakse keskmise töötasu alusel. Kui peres on kasvamas mitu puudega last, siis saavad vanemad lisapuhkepäevi võtta vastavalt laste arvule. Kuigi lisapuhkepäeva eesmärk on võimaldada vanemal on lapse erivajadustega tegelemist, lubab seadus sõlmida tööandjaga kokkuleppe puhkusepäevade liitmiseks või tagasiulatuvaks nõudmiseks.

Lapse 3-, 14- ja 18-aastaseks saamise aastal antakse puhkust olenemata sellest, kas lapse sünnipäev on enne või pärast puhkust.

Lapsepuhkust saab korraga kasutada üks isik ja seda võib teha ühes osas või ositi. Nt kolme alla 14-aastast last kasvatavas peres võtab esmalt isa kolm puhkusepäeva ja seejärel ema kolm. Lapsepuhkust arvestatakse töötaja tööpäevades ning see ei sõltu tööpäeva pikkusest. Näiteks juhul, kui inimene töötab graafiku alusel laupäeval 12 tundi, siis võib ta lapsepuhkust kasutada laupäeval ning ka tema töötundide norm väheneb vastavalt 12 tundi, mitte keskmise tööpäeva jagu, nt täistööaja korral 8 tundi (osalise tööaja korral võib see number olla ka 4, 5, 6 vmt). Kindlasti ei tohi tööandja sellisel juhul nõuda töötajalt nö puuduoleva nelja tunni järgitegemist. Graafikujärgselt töötades ei saa lapsepuhkust välja võtta oma vabal päeval.

Arvestama peab ka sellega, et lapsepuhkust tasustatakse töötasu alammäära alusel, mis jagatakse konkreetse kalendriaasta tööpäevade arvuga, sel aastal on selleks 254. Valem lapsepuhkuse tasu arvutamiseks on seega 500 * 12 kuud / 254 ehk päeva tasu on 23,62 eurot (bruto). 

 „Lapsevanemad teavad enamasti seda, et neil on õigus tasustatud või tasustamata lapsepuhkuse saamiseks. Meie poole pöördutakse aga teadmatusest, et ka lapsepuhkuse saamiseks tuleb tööandjat 14 kalendripäeva ette teavitada," kommenteeris nõustamistalituse juhataja.

Lapsepuhkuse tasu hüvitatakse riigieelarve vahenditest ja selle maksab tööandja, kes hiljem esitab taotluse Sotsiaalkindlustusametile.

Tasustamata lapsepuhkus

Kuni 14-aastast või kuni 18-aastast puudega last kasvatavad vanemad saavad igal kalendriaastal võtta kuni 10 tööpäeva tasustamata lapsepuhkust. Ka seda saab kasutada ühes või mitmes osas ja üksnes töötaja tööpäevadel kalendriaasta jooksul. Tasustamata lapsepuhkuse kasutamiseks peab lapsevanem oma puhkusesoovist kirjalikult ette teatama vähemalt 14 kalendripäeva.

Puhkusegraafiku muutmine

Puhkusegraafik peab seaduse järgi paigas olema 31. märtsiks, kuid vahel tuleb ette ootamatusi, mistõttu töötaja ei saa ettenähtud ajal puhkusele minna. Puhkusegraafikut saab muuta vastavalt töötaja ja tööandja vastastikkusele kokkuleppele.

Puhkuseavaldus tuleb esitada 14 kalendripäeva enne puhkust juhul, kui ettevõttes ei ole koostatud puhkusegraafikut või on seal mõni puhkus märkimata.

„Töötajal tasub puhkus katkestada siis, kui ta jääb samal ajal haiguslehele. Sellest tuleks teavitada tööandjat kirjalikult, sest vastasel juhul märgib tööandja ta puhkusel olevaks ja ilma jäädakse haigusrahast. Tööandja töötaja puhkust katkestada ei tohi, ei loe põhjused, et hetkel ei ole piisavalt tööjõudu vmt,“ rääkis Saarep.

Kui töötaja soovib võimalikult kaua järjest puhata, siis tasub planeerida puhkus perioodi, kuhu jääb ka mõni riigipüha, sest need ei lähe puhkusepäevade arvesse. Eestis on kokku 12 riigipüha.

Puhkuse aegumine

Puhkusenõue aegub ühe aasta jooksul selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Nt 2017. kalendriaasta põhipuhkus aegub 1.01.2019, see tähendab, et 2017. a põhipuhkust saab kasutada 2017. ja 2018. aasta jooksul. Selle seaduse eesmärk on vältida töötajate ületöötamist ja motiveerida neid võtma põhipuhkust välja igal aastal.

Puhkuse aegumine peatub ja lükkub sellevõrra edasi, kui töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja- või lapsehoolduspuhkust, on aja- või asendusteenistuses.

Lapsepuhkuse päevad tuleks ära kasutada kalendriaasta jooksul, sest peale seda need aeguvad.

„Töötajale soovitan kasutada oma õiguseid puhkusele sellest õigeaegselt teavitades. Arvestage ka puhkusepäevade tasu – et see ei tuleks kõrgema sissetuleku juures halva üllatusena. Meeles tasub pidada, et lapsepuhkus ei kajastu lõpparves,“ rõhutab Tööinspektsiooni nõustamiskeskuse esindaja.

Kokkuvõtteks võib öelda, et nii töötajale kui tööandjale on kasulik, kui puhkusepäevad kasutatakse aasta jooksul ära. Nii on töötajad puhanud ja värske vaimuga ning töökvaliteetki sellevõrra parem.

Allikas: http://tooelu.ee/et/uudised/2062/