Redeli kasutamine

Enne redeli kasutamist mõtle, kas see on ainuvõimalik töövahend kõrguses töötamiseks. Redeli tavapäraseks kasutusalaks on olla abivahendiks ühelt tasapinnalt teisele liikumisel. Redeleid võib ajutisel kõrgtööl kasutada töötamiskohana üksnes erandjuhul, kui ohutumate töövahendite kasutamine pole õigustatud – olgu siis põhjuseks vähene oht, lühike kasutusaeg või kohapealsed olud, mida tööandja ei saa muuta.

Enne redeli kasutamist tutvu redelil olevate piltidega (piktogrammidega) ja järgi nendel toodud nõudeid. Näiteks selle kohta, millist koormust redel kannatab.

Otsest keeldu isevalmistatud redeli kasutamiseks ei ole, kuid nende kasutamist tasuks vältida. Tavaliselt pole sellise redeli valmistajad võimelised läbi viima tugevusarvutust ja ei saa seetõttu olla kindlad, et redel sai piisavalt tugev. Samuti kipuvad isevalmistatud puitredelite kinnitused lahti tulema. Kui redelite liitekohtades on näha pragusid, ei tohi neid kasutada.

Redeli otsa materjal ja kuju tuleb valida olenevalt toetuspinnast. Näiteks talvisel ajal väljas töötamisel tuleb redeli jalgadel kasutada teravaid otsikuid.

Redeli paigadamine

Redel tuleb paigaldada nii, et see kindlalt püsiks. Redel peab seisma tugeval, sobiva suurusega liikumatul alusel nii, et redelipulgad püsiksid horisontaalasendis. Kui toetuspind on libe (märg, õline, jäine, liivane, prahine, rasvane vms), tuleb see enne redeli püstitamist puhastada.

Keelatud on asetada redeli otste alla juhuslikke esemeid (kive, lauatükke jm).

Redeli ümber peab olema piisavalt vaba ruumi, et töötajad saaksid ohutult ja ilma komistamata redelit mööda üles-alla ronida.

Kui on vaja paigutada redel inimeste või sõidukite liikumisteele, tuleb võtta redeli soovimatu nihkumise vältimiseks asjakohaseid meetmeid, näiteks taraga piiramine, tähistamine, märgid.

Kui redel seatakse üles ukseava või läbikäigu ette, tuleb rakendada täiendavaid ettevaatusabinõusid (näiteks ukse lukustamine, läbikäigu sulgemine).

Kokkupandava redeli libisemist tuleb takistada redeli üla‑ või alaosa kinnitamisega, libisemist takistavate vahendite või muude lahenduste kasutamisega. Lukustatavat mitmeosalist redelit ja pikendusredelit tuleb kasutada nii, et selle eri osad ei saaks üksteise suhtes liikuda. Liikuv redel tuleb enne sellele astumist liikumatusse asendisse fikseerida. Üksikredeleid ei tohi kokku siduda, liimida ega ühendada kruvide või naeltega, välja arvatud siis, kui see on kasutusjuhendis ette nähtud.

Redel on soovitatav paigaldada nii, et maapinna ja redeli vahele jääb 75° nurk. Selline nurk saavutatakse, kui nelja meetri kõrguselt toetatud redel on toetuspinnal asetatud ühe meetri jagu eemale. 75° nurga alla paigaldatud redelil on kõige mugavam töötada ja kõige lihtsam vältida tasakaalu kaotamist.

Redeli ülemist otsa ei või toetada vastu ebatasast või kergelt puruneda võivat pinda, samuti mitte vastu pinda, millel on väga väike ja vähese hõõrdeteguriga kokkupuutepind redeliga, näiteks vastu vihmaveerenni.

Redeli kasutamine

Kukkumisest hoidumiseks tuleb kasutada mittelibiseva tallaga jalanõusid. Jälgida tuleb, et töötaja jalanõud ja redelipulgad ei oleks õlised, värvised või märjad. Redeli astmetelt libisemist saab vältida spetsiaalsete libisemiskindlate ja eemaldatavate astmekatete kasutamisega.

Redelit tuleb kasutada nii, et töötaja saaks sellest kogu aeg kinni hoida ja sellele kindlalt toetuda ka siis, kui redelil olles midagi kantakse. Hea on, kui redelil töötades või liikudes saab töötaja toetuda vähemalt kolmes punktis, näiteks kahe jala ja ühe käega. Tasakaalu kaotamise vältimiseks tuleb keha kogu töötamise vältel redelipulkade vahel hoida ning mitte kallutada oma keharaskust ühele poole.

Redelil asudes tuleb hoiduda käsitööriistade kasutamisest ja raskuste teisaldamisest.

Juurdepääsuredel peab olema piisavalt pikk, et ulatuda vähemalt ühe meetri võrra üle juurdepääsutasandi, välja arvatud juhul, kui redel on statsionaarselt kinnitatud.

Redelil liikudes ole alati näoga redeli poole.

Külgsuunas ei tohi ennast sirutada kaugemale käsivarre pikkusest (vajaduse korral tuleb redel ümber tõsta).

Redelil seistes ei tohi töötada kauem kui 30 minutit korraga ega rohkem kui kolmandiku tööpäeva pikkusest.

Redelil töötades on keelatud seista kõrgemal kui ülalt kolmandal pulgal või astmel. Kui redeli valmistaja on ühe ülemistest redelipulkadest värvinud punaseks, ei tohi sellest kõrgemale liikuda. Üldjuhul ei tohi redelil töötada kõrgemal kui viis meetrit aluspinnast. Statsionaarsetel vertikaalsetel redelitel peab olema kukkumist takistav tugikaar, kui redeli kõrgus on üle kolme meetri.

Redelite tehniline seisukord ja hooldamine

Redeli elemendid ei tohi olla pragunenud või deformeerunud. Lahtitõmmatavate redelite lukustusmehhanismid peavad töötama tõrgeteta.

Enam kui ühe inimese korraga redelil olemine põhjustab redeli ebastabiilsust. Seetõttu ei ole õige minna redelile mitmekesi.

Ajutiseks kõrgtööks (tööks, mida tehakse vähemalt 2 m kõrgusel maapinnast) kasutatava redeli perioodilist kontrolli peab tööandja määratud pädev isik tegema vähemalt kord kuus.

Kontrollimise kohta koostatakse akt, kus registreeritakse kontrollimises osalenud isikud, kontrollimise aeg ja tulemus ning võimalikud parandusettepanekud. Kontrollimisel avastatud puudused tuleb kõrvaldada kohe või hiljemalt enne töövahendi järjekordset kasutuselevõttu. Redeli perioodiline kontrollimine on vajalik, kuna katkiste redelitega töötades võib töötaja vigastada saada. Paraku näevad tööinspektorid töökeskkondades pahatihti redeleid, mis on katki, näiteks puuduvad redelil libisemist takistavad otsikud. Kui libisemist takistavad otsikud on puudu, toetub redel kitsale alumiiniumribale, mis on ebastabiilne ning võib kergest libisema hakata.

Mis põhjustab õnnetusi redelite kasutamisel?

Redelite kasutamisel toimunud õnnetuste põhjuseid võib jagada viieks – redeli stabiilsuse kadu, eksimused redeli käsitlemisel, kasutaja libisemine, redeli purunemine ning ohud elektrist. 

• Redeli stabiilsusele mõjuvad mitmed tegurid. Redeli stabiilsus kaob, kui selle alaots libiseb seinast eemale või toimub külgsuunas libisemine. Redeli libisemine külgsuunas võib toimuda, kui redeli ülemise otsa haardumine vastu toetuspinda on vähene. Näiteks redeli toetamisel vastu katuseäärset vihmaveerenni. Sarnase libisemise võib põhjustada ka üleküünitamine püüdes ulatuda redeli külgpostidest eemale. Üldjuhul on redeli küljepostide alaotsa kinnitatud kas jalad, mis takistavad redeli libisemist või stabilisaator, mis takistab nii libisemist kui ka külgsuunas kaldumist.
• Libisemist võib põhjustada redeli toetuspinna olukord. Õnnetus on tõenäosem kui toetuspind on ebastabiilne, pehme, kaldus, libe või on sellel näiteks töövahendid, materjalid või jäätmed.
• Redeli stabiilsust võib vähendada ka tugev tuul või kui midagi põrkub vastu redelit (näiteks redeli läheduses olev uks selle avamisel või sõidab kahveltõstuk vastu redelit).
• Kui on valitud vale, liiga lühike redel, minnakse redeli kasutamisel kõige ülemistele pulkadele ning siis ei ole enam võimalik käega redelist kinni hoida. 

Näide tööõnnetusest 

Töötaja monteeris valatud betoonpõranda kohale paigaldatava telgi katust. Selleks toetas ta redeli ülemise otsa keskosa vastu telgi umbes 12 sentimeetri laiust tugiposti. Redeli alumine osa toetus betoonile paigaldatud koormakilele, mis oli lume ja vee tõttu libe. Ehitusplatsil oli kombiredel, mida on võimalik kasutada harkredelina, mille otsa saab paigaldada pikendusredeli. Töötaja kasutas ainult redeli seda osa, mida tavaliselt kasutatakse pikendusredelina. Redeli sellel osal ei olnud alumistes otstes libisemisvastaseid otsikuid. Töötaja pingutas redelil seistes telgi katet, kui äkki redel liikus ja libises koormakilel, kaotas püsikindluse ning töötaja kukkus koos redeliga betoonile, külje peale, saades raske tervisekahjustuse.  

• Redeli vale käsitlemine võib olla õnnetuse põhjuseks. Näiteks toetuspinna suhtes liiga väikese kaldega asetatud püstredel, ainult osaliselt avatud isetoetuv redel või pikendatava redeli liikuvate osade fikseerimata jätmine.
• Teisaldamise ja püstitamise ajal on redeli liigutamise või kukkumise tõttu oht vigastada lähedal olijaid või iseennast.
• Vale käsitlemine hõlmab ka esemete kandmist redelil moel, et töötaja ei saa käega redelist kinni hoida. 

Näide tööõnnetusest 

Töötajal oli vaja tõusta maapinnast nelja ja poole meetri kõrgusele. Selleks kasutas ta kaheosalist pikendatavat redelit. Redeli ülemise osa lukustusseadisena oli valmistaja paigaldanud metallist konksu koos vedruga. Konksuga ühendatud vedru oli väsinud ja ei liigutanud konksu nii kaugele, et see oleks asendis, mis välistab ülemise osa allapoole liikumise. Redeli lahtitõmbamise järgselt ei jälginud töötaja, et konks oleks pulga ümber. Kui töötaja oli redelil jõudnud kolme meetri kõrgusele, hakkas redeli ülemine osa allapoole vajuma. Ootamatu liikumise tõttu kaotas töötaja tasakaalu, kukkus ja murdis mitu ribi. 

• Kasutaja libisemist, komistamist ja kukkumist põhjustavad sobimatud jalatsid ning saastunud redelipulgad või -astmed. Ka ohtlikud kasutusviisid (näiteks ronimine kaks pulka korraga, esimesest astmest/pulgast kõrgemalt maha astumine) võivad viia õnnetuseni. 

Näide tööõnnetusest 

Tootmisliini seadmete töö jälgimiseks pidi töötaja tõusma põrandast veidi kõrgemale. Selleks kasutas ta kolmeastmelist treppredelit. Treppredelilt laskudes ei astunud ta redeli esimesele astmele vaid teiselt astmelt otse põrandale. Selle tulemusena kaotas ta tasakaalu ja kukkus vastu betoonpõrandat ja kaotas teadvuse. Kukkumine põhjustas pea, õla ja rangluu piirkonna põrutuse ning töövõimetuse enam kui kuuks. 

• Redeli purunemist võivad põhjustada deformeerunud pulgad, mõrad, rooste, kulumine, plastosade kahjustumine ultraviolettkiirguse mõjul). Purunemise võib põhjustada ka redeli ülekoormamine ning kasutamine ettenähtust muul otstarbel, näiteks isetoetuva redeli kasutamine najaredelina. 

Näide tööõnnetusest 

Autojuht kinnitas peale haagisele koorma pealelaadimist koormakatet rihmadega. Selleks kasutas ta neljaosalist liigendhingedega ühendatud redelit. Seistes redelil kahe meetri kõrgusel maapinnast, purunes redeli parempoolne külgpost ja töötaja kukkus koos redeliga kruusapinnale nii, et vasak käsi jäi keha alla ja murdus luu. Redel oli mitmes kohas roostes ja ilmselt roostetamine oligi külgposti murdumise põhjuseks. 

• Tähelepanuta ei saa jätta ka elektrist tulenevaid ohte. Elektritööde (näiteks pinge all oleval paigaldisel veaotsing) või muude tööde teostamisel redelite seadmisel pinge all olevatele seadmete (näiteks õhuliinidele) lähedale tuleb valida sellistes oludes kasutamiseks sobiv, elektrit mitte juhtiva konstruktsiooni või kattega redel. Redeli teisaldamisel on oht purustada voolu juhtivate osade kate või vigastada kaablite isolatsiooni, mille tulemusel võib metallist redeli kaudu tekkida elektrilöögi oht. 

Näide tööõnnetusest 

Kahekorruselise elumaja ehitusel teostati välisseina ladumist vahelaelt. Ehitise kohal oli umbes viie meetri kõrgusel maapinnast isoleerimata elektrijuhe, mis oli vajalik naabruses olevate majade elektriga varustamiseks. Juhe oli kavas teisaldada, kui maja välissein on laotud kõrguseni, kuhu kinnitada ehitatava maja jaoks vajalikud juhtmed. Tööpäeva lõppedes hakkas töötaja vahelaelt ära viima töövahendeid, sealhulgas kahe ja poole meetri pikkust metallist redelit. Kui töötaja tõstis redelit, läks see vastu elektrijuhet ja töötaja sai elektrilöögi. Õnneks ei lõppenud õnnetus surmaga. Töötaja oli nädal aega koomas ja paranemine võttis kuid.