Kuidas korraldada kontsernisisest töökeskkonna struktuuri?
Posted in Töökeskkond
21.11.2024
Kas töötervishoiu- ja tööohutuse protsesse tohib juhtida kontserni kõigi ettevõtete üleselt?
Eesti töötervishoidu ja tööohutust reguleerivates õigusaktides ei ole toodud erandeid kontserniettevõtetele, nii nagu seda on tehtud töötajate üleühenduselise kaasamise seaduses usaldusisikute tegevuse kohta.
Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest lähtuvalt on ohutu ja tervist hoidva töökeskkonna loomine ja hoidmine iga tööandja, ettevõtte ja juriidilise isiku kohustus eraldiseisvalt. Siiski võivad nii kontserni ettevõtted kui ka muul moel seotud ettevõtted osaliselt halduskoormuse vähendamiseks korraldada töötervishoiu ja -ohutuse alast tegevust koos, kui see on otstarbekas ja täidab seadusega määratud eesmärki.
Näiteks võib ühistes ruumides töö tegemisel riskianalüüsi läbi viia koos, tuues vajadusel välja erisused (näiteks psühhosotsiaalsed ohutegurid). Ometi tuleb arvestada sellega, et kõikidest dokumentidest, mis kehtivad mitme ettevõtte suhtes, peab selgelt välja tulema, mis konkreetselt ja millistes ettevõtetes kehtib. Näiteks tuuakse riskianalüüsi esilehel välja ettevõtete nimekiri, millistes ettevõtetes see dokument kehtib.
Takistusi ei ole sellele, kui kontserni mitmes ettevõttes täidab töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid üks isik või ostetakse teenust sisse ühelt isikult. Seejuures on aga oluline, et töökeskkonnaspetsialist jõuab sellise volituse olemasolul igas konkreetses ettevõttes oma kohustusi piisava hoolsusega täita. Töökeskkonnaspetsialisti volitamise dokumendist peab selguma, millistes ettevõtetes ta töökeskkonnaspetsialisti kohustusi täidab. Samuti tuleb Tööinspektsiooni teavitada, millistes ettevõtetes konkreetne inimene töökeskkonnaspetsialistina tegutseb.
Vastupidiselt töökeskkonnaspetsialistile saab töökeskkonnavolinikuks olla ainult konkreetse ettevõtte töötaja. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 17 lõige 2 sätestab, et ettevõttes, kus töötab 10 või rohkem töötajat, valivad töötajad enda hulgast ühe töökeskkonnavoliniku.
Töökeskkonnavolinikuks olemine eeldab töösuhet tööandjaga, st töökeskkonnavolinikuks ei saa olla teise tööandja töötaja. Kuna töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töökeskkonnaalastes küsimuses, eeldab see, et töökeskkonnavolinik on väga hästi kursis ettevõtte töökeskkonna ja ettevõttes kehtestatud reeglitega ning samuti riskide vähendamiseks kasutusele võetud meetmetega. Kui töökeskkonnavolinik töötab teises ettevõttes, siis ei pruugi ta olla töökeskkonna teemadega kursis. Samuti ei pruugi töötajatel olla mugav tema poole muredega pöörduda, sest kuigi tegutsetakse samades ruumides, on ettevõtete tegevusalad ja juhtimisahel mõnevõrra erinevad.
Töökeskkonnanõukogu on koostöökogu, mis moodustatakse tööandja algatusel. Töökeskkonnanõukogus peab olema võrdselt nii töötajate valitud kui ka tööandja määratud liikmeid. Enda esindajate määramisel on tööandja vaba ning isikute ring ei ole piiratud samas ettevõttes töötavate töötajatega. Töötajate esindajate valimine tuleb aga korraldada sarnaselt töökeskkonnavolinike valimisega.
Töökeskkonnanõukogu moodustamist kontserniülesena võib kaaluda, kui igast kontserni ettevõttest, millel on nõukogu moodustamise kohustus, on nõukogus vähemalt üks tööandja esindaja ning üks töötajate esindaja. Kuid arvestada tuleb, et töötajad on oma valikutes vabad. Töötajate vabadust valida töökeskkonnanõukogusse enda esindajat ei saa piirata selliselt, et neil olen võimalik hääletada ainult kontserni teises ettevõttes töötavat töötajat, keda nad ei pruugi piisavalt hästi tunda. Teisisõnu, samas kontsernis ja ühes asukohas töötavad töötajad ei pruugi olla omavahel piisavalt seotud ning teise ettevõtte tegevusalaga piisavalt kursis, et teise ettevõtte töötajaid tulemuslikult esindada.
Seega võib üks töökeskkonnaspetsialist täita töökeskkonnaspetsialisti kohustusi erinevates ettevõtetes, eeldusel, et ta jõuab seda teha piisava hoolsusega. Kuid töökeskkonnavolinikud tuleb valida igas ettevõttes eraldi. Erandina on võimalik kaaluda kontserniülese töökeskkonnanõukogu moodustamist, kui suudetakse tagada, et kõikide töötajate ja tööandjate huvid on kaitstud ning kõikide ettevõtete jaoks olulised teemad saavad töökeskkonnanõukogus käsitletud.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et ühistes ruumides tegutsevad tööandjad peavadki oma tegevused töötajate ohutuse ja tervise hoidmisel kooskõlastama ning koostööd tegema. Halduskoormuse vähendamiseks kontserniüleselt töötervishoiu ja töötervishoiualaste tegevuste korraldamine ei tohi kitsendada töötajate õigusi endale esindajate valimisel. Samuti tuleb arvestada, et töötajatele ohutu ja tervist hoidva töökeskkonna loomine ja hoidmine ei ole kontserni vastutus, vaid selle eest vastutab iga tööandja.
Allikas: https://www.tooelu.ee/