Kui töökeskkond võtab võimaluse lapsi saada

25.07.2018

Paljudes töökohtades leidub keemilisi ja bioloogilisi aineid, mis võivad kahjustada töötajate seksuaalvõimet ja viljakust. Mõned kemikaalid mõjuvad halvasti rasedusele ning on ohtlikud lootele.

Selliseid aineid nimetatakse reprotoksilisteks aineteks. Nende hulka kuuluvad näiteks mitmed lahustid, metallid ja pestitsiidid. Vältimaks kahjude tekkimist, tuleb töökohtadel hinnata ja maandada võimalikke riske, mis on ohuks töötajate reproduktiivsusele, rasedusele ning järglastele.

Mõju viljastumisvõimele

Kokkupuutel reprotoksiliste ainetega võivad ilmneda mitmesugused mõjud viljastumisvõimele ehk reproduktiivsusele, näiteks suguhormooni taseme muutus, libiido ja potentsi vähenemine, mentruaaltsükli häired, enneaegne menopaus, esmase menstruaaltsükli hilinemine, munasarjade düsfunktsioon, sperma kvaliteedi halvenemine või vähenenud viljakus.

Mõju rasedusele ja lootele

Raseda kokkupuude kahjulike ainetega võib mõjutada loote arengut nii otseselt kui ka kaudselt. Kokkupuude toksiliste ainetega võib põhjustada emakasisese kasvu aeglustumist, enneaegset sündi, sünnidefekte, kognitiivse arengu häireid ja muutusi immuunsüsteemis. Halvematel juhtudel võib esineda lapseea vähk, loote surm, sünnijärgne surm. Imetava ema kokkupuude kemikaalidega võib põhjustada rinnapiima saastumist, mis kujutab ohtu lapsele.

Toksiliste ainete mõju rasedusele ja lootele sõltub kokkupuute ajastusest, kestusest ja annusest. Raseduse katkemine või sünnidefekt on peamised tulemused, kui kokkupuude kahjustavate ainetega toimub raseduse esimesel trimestril. Kokkupuude raseduse hilisemas faasis võib suurema tõenäosusega põhjustada raseduse lühenemise, vähendada sünnikaalu või mõjutada loote aju arengut. Mürgistusaine väike doos võib põhjustada sünnidefekti, suur doos võib põhjustada raseduse katkemise või viljatuse.

Mõnel juhul ei pruugi kokkupuude kahjulike ainetega avaldada mõju kohe, vaid alles aastate pärast. Näiteks võib plii koguneda emaka koes järk-järgult ning vabaneda alles raseduse või imetamise ajal.

Orgaanilised lahustid

Töökohtadel, kus puututakse tihti kokku lahustitega, on suurem raseduse katkemise, sünnidefekti ja väikese sünnikaalu risk. Suuremat raseduse katkemise riski on täheldatud töötajate seas, kes tegutsevad töötlevas tööstuses, keemilises puhastuses, värvitööstuses, jalatsite valmistamises, farmaatsiatööstuses, kõlarite tootmises, pooljuhtide valmistamises ja laboratooriumites.

Peamiselt jõuavad lahused organismi naha kaudu või aurude sissehingamisel. Enamik lahustitest läbib platsentat ja võib jõuda rinnapiima kaudu lapseni. Millist mõju avaldab meeste kokkupuude lahustitega raseduse tulemustele, ei ole päris hästi teada, kuid täheldatud on järglaste sünnidefekte.

Reproduktiivsusele kahjulikud lahused on näiteks benseen, süsinikdisulfiid, mõned glükooleetrid ja nende atsetaadid, tetrakloroetüleen ja tolueen. Kuna lahustites on tavaliselt mitu ainet, siis on raskendatud konkreetse aine mõju reproduktiivtervisele väljaselgitamine.

Plii, elavhõbe ja kaadmium

Plii kahjulik mõju inimeste reproduktiivsusele on leidnud kinnitust väga paljudes teadusuuringutes. Kokkupuude pliiga võib kaasa tuua viljakuse ja seemnerakkude kvaliteedi vähenemise ning põhjustada enneaegset sündi, sünnidefekti või isegi loote surma. ELi direktiivi kohaselt on keelatud rasedate ja imetavate naiste kokkupuude plii ja selle derivaatidega, kui kokkupuude võib tervise ohtu seada.

Elavhõbedaga kokkupuude võib naistel põhjustada mentruaaltsükli häireid ja rasestumise viivitust ning suurendada raseduse katkemise riski. Meeste puhul on kokkupuudet elavhõbedaga seostatud vähenenud seemnerakkude koguse ja kvaliteediga.

Kaadmiumi jõudmine organismi võib põhjustada meestel seemnerakkude ja reproduktiivrakkude kvaliteedi vähenemist ning naistel günekoloogilisi haigusi. Kaadmium koguneb platsentasse, mistõttu võib väheneda mikrotoitainete nagu näiteks tsingi jõudmine looteni.

Pestitsiidid

Uuringud näitavad, et kokkupuuted osade pestitsiitidega võivad kahjustada reproduktiivtervist. Üldistusi ei saa teha kõigi pestitsiidide kohta, kuna uuringuid ei ole tehtud piisavalt palju.

Peamiselt puututakse pestitsiididega kokku põllumajanduses. Pestitsiide kasutatakse umbrohu, kahjurite ja seenhaiguste tõrjeks ning taimekaitsevahendina. Organismi jõuavad need peamiselt läbi naha, kuid ka sissehingatava õhu ja allaneelamise kaudu.

Mõne pestitsiidi kasutamine on seadusega keelatud. Näiteks on keelatud kasutada raseduse katkemisega seostatud putukatõrjevahendeid. Samuti on keelatud varasemalt kahjuritõrjena kasutatud pestitsiid DBCP, mis põhjustas meeste steriilseks jäämist.

Mõned uuringud on leidnud pestitsiididel seose lapseea leukeemia, raseduse katkemise ning sünnidefektidega. Uuringute tulemused on aga vastuolulised. Näiteks Soomes, Taanis ja Hollandis viidi läbi uuring põllumajandustöötajate seas, kellest osa puutus kokku pestitsiidedega ja teised mitte. Hollandis leiti, et pestitsiidid võivad põhjustada rasestumise viivitust, Soomes leiti mõningaid tõendeid viljakuse vähenemise kohta, Taanis ei tuvastatud mingit mõju.

Kasvajatevastased ained

Keemiaravi preparaatidega on seostatud menstruaaltsükli häireid, viljakuse vähenemist, raseduse katkemist, enneaegset sünnitust, sünnikaalu vähenemist ning sünnidefekte. Seetõttu on ka mitmetes riikides rakendatud seda, et rasedad suunatakse teisele tööle, et nad ei peaks tegelema kasvajatevastaste ravimitega. Keemiaravi preparaatidega võib kokku puutuda näiteks haiglates, farmaatsiaettevõtetes, koduhoolduses ja hooldekodudes.

Riskide maandamine

ELi direktiiv kohaselt on tööandjad kohustatud hindama rasedatele ja rinnaga toitvate töötajate tervise- ja ohutusriske ning vajadusel muutma töötingimusi või pakkuma sobivat alternatiivset tööd. Kui see ei ole võimalik, tuleks töötajale anda puhkust vastavalt riigi õigusaktidele.

Enne korraliku riskianalüüsi läbiviimist tuleb kindlaks teha, millised potentsiaalsed reproduktiivorganeid kahjustavaid aineid võib töökeskkonnas leida. Kasulikke andmeid leiab Tööelu veebilehelt tooelu.ee.

Riskianalüüsi tulemused tuleb töötajatele teatavaks teha, et nad oskaksid nendega arvestada.

Ennetamine

Tööandja ülesanne on kaitsta nii mees- kui ka naissoost töötajate reproduktiivtervist. Alljärgnevalt on toodud üldised soovitused ennetustegevuseks:

• ohtlike kemikaalide kõrvaldamine või asendamine ohutute alternatiividega;
• töökeskkonna parandamine kollektiivsete kaitsemeetmetega, nagu näiteks heitmeprotsessi piiramine, kohalik tõmbeventilatsioon, üldine ventilatsioon, tööülesannete ja harjumuste muutmine ohutusprotseduuriks;
• isikukaitsevahendite kasutamine;
• raseda töötaja üleviimine teisele tööle;
• anda lapseootel töötajale puhkust kooskõlas riigi õigusaktidega, kui eespool nimetatud võimalused ei ole teostatavad.