Õiguskomisjon muudab presidendi välja kuulutamata töölepinguseadust

Posted in Interneti uudised

foto12.01.2026

Riigikogu õiguskomisjon otsustas esmaspäevasel istungil siiski algatada muudatusettepaneku paindliku tööaja kokkuleppeid võimaldava seaduse muutmiseks. Seaduse jättis detsembri alguses välja kuulutamata president Alar Karis.

Kui veel detsembri alguses väitis riigikogu õiguskomisjoni esimees Madis Timpson (Reformierakond), et väljakuulutamata seadus saadetakse muutmata kujul riigikogusse uuele ringile, siis 17. detsembril panid Timpson ja põhiseaduskomisjoni liige Timo Suslov (Reformierakond) riigikogu täiskogule ette seadus muutmata kujul siiski vastu võtmata jätta.

Timpsoni sõnul ei laekunud eelnõule riigikogu liikmetelt ja fraktsioonidelt muudatusettepanekuid, kuid komisjon otsustas algatada muudatusettepaneku, et parandada seaduse tekstis viide, mida pärast seaduse riigikogus vastuvõtmist sooviti parandada veateatega.

"Presidendi hinnangul polnud selline veaparandus põhiseaduspärane," märkis Timpson. "Ma ei pea otstarbekaks minna presidendiga kohtusse vaidlema. Ettevõtjad ootavad seda seadust väga ja mõistlik on eelistada kiiremat lahendust, mistõttu teeme selle tehnilise veaparanduse nüüd seaduse uuesti arutamise käigus."

Karis jättis seaduse detsembri alguses välja kuulutamata, kuna selle menetlemisel rikuti temal hinnangul Eesti põhiseadust.

"Praegusel juhul pole ka tegu ilmse ebatäpsusega, vaid sisulise muudatusega, mis mõjutab isikute õigusi ja kohustusi. Vastuvõetud kujul poleks seadus olnud mõistetamatu sisuga. Pole ühtki ilmset põhjust, miks seadus ei võiks nõuda, et paindliku tööaja kokkuleppes tuleb esitada teave töötundide arvestamise kohta," sõnas president toona.

Parandada sooviti sätet, mis käsitleb teavet, mis peab sisalduma paindliku tööaja kokkuleppes. Vastuvõetud seaduses viidatakse, et lisatud peab olema teave töötundide arvestamise kohta, samas kui parandus puudutab töötaja õigust kokkuleppest keelduda.

Õiguskomisjoni ettepaneku järgi on seadus koos muudatusettepanekuga täiskogu istungi päevakorras teisel lugemisel 21. jaanuaril. Kui teine lugemine lõpetatakse, toimub lõpphääletus kolmandal lugemisel komisjoni ettepanekul 28. jaanuaril.

Riigikogu otsustas 17. detsembril, et ei võta seadust muutmata kujul uuesti vastu, vaid asub seda muutma.

Allikas: https://www.err.ee/