Ametiühingud: paindlikku tööaega lubav seadus nõrgendaks töötajate positsiooni

Paindliku tööaja kokkuleppeid võimaldav eelnõu on parlamendis juba teist korda. Novembris vastuvõetud seaduse jättis president detsembris välja kuulutamata, sest selle teksti oli muudetud pärast seaduse riigikogus vastu võtmist.

Kui esialgu oli tekstis säte, mis nõudnuks paindliku tööaja kokkuleppes teavet töötundide arvestamise kohta, siis parandatud tekst rääkis hoopiski teabest, et töötajal on õigus lisatundide tegemisest keelduda.

"Seal tekkis väikene tehniline vastuolu. Üks viide oli valele numbrile, seda numbrit tegelikult ei olnudki selles seaduses. Piltlikult öeldes – kas ta oli viide lõikele kuus või lõikele seitse. Niisugune tehniline ebatäpsus. Meil sisulist eriarvamust presidendiga ei ole," ütles riigikogu õiguskomisjoni esimees Madis Timpson (Reformierakond).

Komisjoni istungil osalenud ametiühingute keskliit leiab, et seadus pole sugugi ideaalne ja tegi ettepaneku parandada mitmeid paindliku tööaja sätteid.

Ametiühingute keskliidu esimees Kaia Vask rõhutas, et plaanitav seadus nõrgendab väga olulisel määral töötajate positsiooni ja paneb ohtu töötajate töösuhted.

"Ükski töötaja ei ole kaitstud selle eest, kui talle pannakse ette töölepingumuudatus paindliku tööajaga. Ta on selles olukorras, et sellele alla kirjutada või mitte. Töötaja võib sattuda endalegi ootamatult olukorda, kus ta peab hakkama saama veerandiga oma tavapärasest sissetulekust," sõnas Vask.

Samuti on Vaski sõnul seaduseelnõus praegu kaheldavaid sätteid alaealiste töötamise kohta.

"Töölepinguseaduse kohaselt oleks õppimiskohustus õpilastel kuni 17 eluaastat, haridusseaduses on kuni 18 eluaastat ja töölepinguseadus kuni põhikooli lõpetamiseni, haridusseaduses gümnaasiumi lõpetamiseni. Selline ebaselgus võib nüüd selle eelnõuga tekkida," täheldas ta.

Õiguskomisjon otsustas aga esimesel lugemisel sisulisi muudatusi mitte teha.

"Tegelikult me oleme kõik need küsimused eelnevate menetlusprotsesside käigus läbi käinud ja kordasime praegu üle. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi inimesed vastasid neile ja üldiselt me komisjonis arvasime, et me ei hakka ühtegi neist ettepanekutest ise esitama," ütles Timpson.

Eelnõu läheb uuesti parlamendi suurde saali järgmisel kolmapäeval ning seejärel nädal hiljem lõpphääletusele.

Kas seadus sel kujul välja kuulutada või on seal ka sisulisi muudatusi tarvis, otsustab lõpuks president.

Allikas: https://www.err.ee/