Suur osa tööelust on seljataga, kogemus olemas ja elu justkui paigas. Või vastupidi − elu on nii tihe, et õppimiseks ei jää ruumi. Pension paistab, kodus on väike laps või tekib tunne, et "mina ei saa nagunii hakkama".
MARE ROOSILEHT ⟩ Õppimine kui võimalus endaga ühendust hoida
15.01.2026
On eluetappe, kus õppimine tundub ausalt öeldes liig.
Need mõtted on tuttavad paljudele. Need ei tee kedagi rumalaks ega laisaks. Pigem näitavad need, et inimene püüab oma elu ja võimalusi ausalt hinnata.
Ometi kohtan oma igapäevatöös üha sagedamini inimesi, kes ütlevad: "Ma arvasin, et õppimine ei ole enam minule." Ja mõne aja pärast lisavad: "Aga see aitas mul end uuesti avastada."
Elukestev õpe ei ole vastus ainult tööturu vajadustele, vaid viis jääda muutuste keskel iseendaks.
Õppimine ei ole täna enam ainult oskuste omandamine tööturu jaoks. Väga sageli on see võimalus iseendaga kontakti hoida − mõista, mis maailmas toimub, ja leida oma koht nende muutuste keskel. See aitab korrastada mõtteid, anda tähendust varasemale kogemusele ja taastada tunde, et oled endiselt osa ühiskonnast, mitte selle kõrvaltvaataja.
Kui tundub, et tead juba kõike, ei ole probleem teadmiste puuduses, vaid selles, et maailm on vahepeal muutunud. Kui pension on silmapiiril, ei kao vajadus mõelda, arutleda ja kuuluda. Kui on hirm, et ei saa hakkama, vajatakse eelkõige turvalist keskkonda, mitte hinnanguid. Ja kui elu on parasjagu pühendatud perele, ei tähenda see, et inimese enda areng peaks pausile jääma.
Elukestev õpe ei pea olema suur otsus ega pikk õpitee. Sageli piisab ühest loengust, ühest arutelust või ühest teemast, mis paneb mõtlema ja annab tagasi tunde, et oled endiselt kaasas.
Ida-Virumaal on õppimisvõimalused praegu üllatavalt mitmekesised. On tasemeõpe bakalaureuseõppest kuni doktorikraadini neile, kes soovivad süveneda ja süsteemselt edasi liikuda. On täiendus- ja ümberõpe − alates inseneriharidusest kuni väga konkreetsete üksikute oskuste arendamiseni. Kuid üha olulisemad on ka teistsugused õpikogemused: arutelud, loengud ja kohtumised, kus ei anta hinnet ega diplomit, ent kus kasvab eneseteadlikkus ja arusaam iseendast.
See mitmekesisus ei ole tekkinud iseenesest. Viimastel aastatel on Ida-Virumaal teadlikult panustatud täiskasvanutele suunatud hariduslike algatuste toetamisele, et luua paremad võimalused elukestvaks õppeks ja tasemeõppesse sisenemiseks. Õppimise tähendust on laiendatud − ümberõppe, lühikursuste ja erinevate õpikogemuste kaudu.
Näiteks Ida-Viru täiskasvanutele suunatud hariduslike algatuste toetamise programmi kaudu toetatakse järgneva kahe aasta jooksul mitmeid eriilmelisi algatusi. Mõned neist keskenduvad väga praktilistele oskustele, nagu digitaalse enesekindluse kasvatamine või uute tehnoloogiate, näiteks droonide kasutamine. Teised tegelevad loovuse, ettevõtlikkuse ja kogukondlike oskuste arendamisega. Neid ühendab üks oluline põhimõte: õppima asumiseks ei ole vaja kindlaksmääratud haridusteed ega ideaalset stardipositsiooni − piisab huvist ja valmisolekust õppida.
Selliste algatuste väärtus ei seisne ainult uutes teadmistes. Vähemalt sama oluline on kogemus ise: ma suudan õppida, ma ei ole oma küsimustega üksi, minu mõtted ja kogemus on väärtuslikud. Sageli julgustab just selline kogemus astuma järgmist sammu − olgu selleks tasemeõpe, erialane ümberõpe või teadlikum osalemine ühiskonnaelus.
Hea näide on ka detsembris lõpetanud nn hõbetalentide programm, kus osalesid inimesed, kes ei tulnud õppima seetõttu, et midagi oleks puudu, vaid seetõttu, et nad soovisid oma senist kogemust mõtestada ja jagada. Õppimise kõrval osutus sama oluliseks arutelu ja mõttekaaslaste leidmine − see, mis sageli annab õppimisele sügavama tähenduse kui ükski tunnistus.
Samas mõtteloogikas on koos Virumaa eesti hariduse seltsi, TalTechi Virumaa kolledži ja Tallinna tervishoiu kõrgkooliga käivitumas ka Ida-Viru rahva akadeemia. See ei ole kool klassikalises mõttes ega järjekordne kursuste sari. See on avatud õppimis- ja aruteluruum kõigile alates 26. eluaastast, sõltumata soost, rahvusest, kultuuritaustast või varasemast haridusteest.
Rahva akadeemiasse ei tulda diplomi pärast. Sinna tullakse selleks, et kuulata, küsida, kaasa mõelda ja arutada. Et tõsta oma eneseteadlikkust, mõtestada ühiskonnas toimuvat ja leida uusi kaasamõtlejaid. Just selline madala lävega, kuid sisuline õppimisruum on paljudele see esimene samm, mis aitab õppimisega uuesti kontakti saada.
Sellel kõigel on Ida-Virumaal eriline tähendus. Meie piirkond on kogenud suuri ja kiireid murranguid ning teab hästi, et kohanemine ei ole teoreetiline mõiste, vaid igapäevane oskus. Siin on olnud vaja õppida ümber, juurde ja vahel ka lihtsalt uuesti uskuda, et õppimine on võimalik.
Õppimine ei pea algama siis, kui keegi käsib või olukord sunnib. Sageli algab see hoopis vaiksemast hetkest − siis, kui inimene julgeb endalt küsida, kas ma saan maailmast ja iseendast veel päriselt aru. Elukestev õpe ei ole vastus ainult tööturu vajadustele, vaid viis jääda muutuste keskel iseendaks.
Meie kandis on kogetud rohkem muutusi kui paljudes teistes piirkondades. Seetõttu teame, et kindlust ei anna mitte see, kui midagi jääb samaks, vaid see, kui inimene suudab muutustega kaasa minna. Õppimine ei ole selles mõttes luksus, vaid ellujäämisoskus − ja ühtlasi võimalus hoida ühendust iseendaga.
Allikas: https://pohjarannik.postimees.ee/