Füsioterapeut: kontoritöötaja võiks teha käevenitusi korra tunnis

Vilipuu näeb tänavatel, kuidas inimesed kerivad pidevalt nutiseadmes ühismeedia uudisvoogu. "Seal on mitu asja, mis kõik valesti on: õlad on ees ja sõrmed on töös viisil, mis ei ole igapäevaselt normaalne," kirjeldas ta saates "Terevisioon".

Nutitelefonis toimetades saab suurt koormust pöial. Vilipuu sõnul on tõusuteel pöidla taha jääva trapetsluu kulumine ja valu. "See valu võib n-ö kiirata ka [mööda kätt] ülespoole. Trapetsluu kulumist aga varasematel põlvkondadel ei olnud, see on meie põlvkonna üks uus asi," osutas ta.

Kust jookseb ohtlikult pika sundasendis olemise ajapiir, füsioterapeudi sõnul uuritud pole. "Kui seda aga pidevalt teha, siis lõpuks [trapetsluu] liiges kulub, sinna tekib turse, põletik ja see hakkab valutama," kirjeldas ta.

Pidev nutiseadme poole vaatamine võib kahjustada ka inimese kaela. Vilipuu sõnul kaalub pea ise kolm kuni kolm ja pool kilo. Nutiseadet vaadates pole pea keskasendis, kus kõrv on õlaga samal joonel, vaid ettepoole kaldu. "Siis see koormus tuleb lihastele n-ö sirutajate ehk selja poolel, mis on kogu aeg staatiliselt töös. See pinge ja ebamugavus põhjustab hiljem peavalusid," sõnas füsioterapeut.

Teiseks lüheneb pidevalt ninapidi nutiseadmes olles lihas inimese kaela eesosas. "Hiljem, kui tahame sirutada, siis see lihas ei anna järgi ja meil tekib lõuanihe ettepoole. See on n-ö nutikael, mis ei tule sirgeks taha tagasi," kirjeldas ta.

Pidev käevalu võib tulla Vilipuu sõnul aga kahest kohast. Kel kipuvad ära surema pöial, nimetissõrm ja keskmine sõrm, on probleem randmest allpool asuva karpaal- ehk randmekanaliga. Käsipõsakil lugejatel tekib mure seevastu ulnaari ehk küünarluunärviga: neil kipuvad surema nimeta sõrm ja väike sõrm.

"Füsioterapeudina näen seda väga palju ja see on järjest tõusuteel," märkis Vilipuu. Halvemal juhul tuleb randmekanali vaevuste korral lõpuks kätt opereerida ja närvile ruumi juurde vabastada. Eriti tuleb seda ette kätega töötavatel inimestel. "Juuksurid, ultraheli tegijad, ka kirurgid ja sekretärid: [neil on] pidev töö aastakümneid sundasendis ja koormused, mis tulevad randmele näppude liigutamisest," täpsustas füsioterapeut.

Kel veel nutiseadme kasutamisest tingitud sümptomeid pole, võiks Vilipuu sõnul teha venitusi. Näiteks soovitab ta randmekanali heaks sirutada käsi ette ja sõrmi sirgelt, peopesa ees, alla venitada. "Samamoodi võib lükata kätt küljepeale välja ja venitada. Kui tunned, et surin ja soojus hakkab jooksma ja natuke läheb tuimaks, võib peaga koos veel venitada," jätkas ta.

Taolisi venitusi võiks Vilipuu sõnul teha töö ajal iga 40–50 minuti tagant. "Nii, nagu kõnnime ringi, et väikest koormust anda jalgadele ja puhata, samamoodi võiks ka kätega sellist ergonoomikat kasutada," võrdles ta.

Allikas: https://novaator.err.ee/