Seistes töötamine ei tarvitse südamele istumisest kasulikum olla

See on ka tõsi, et tundide kaupa arvuti taga või teleri ees või autoroolis istuda ei ole kasulik.

Kuid Austraalia ja Madalmaade teadlaste värske uurimus kipub nüüd seda populaarsust koguvat seisukohta kui mitte ümber lükkama, siis pisut ehk kõikuma lööma küll.

Matthew Ahmadi Sydney Ülikoolist ja ta kolleegid väidavad, et pikemas plaanis ei paranda seistes töötamine istudes töötamisega võrreldes südame-veresoonkonna tervist sugugi ega vähenda insuldi ega südamepuudulikkuse ohtu.

Pigem võib pikem seismine suurendada veenilaiendite ja süvaveenitromboosi riski.

Sama uuring tõi aga ka tõdemuse, et kui inimene istub üle kümne tunni päevas, ka siis võib südame-veresoonkond ikkagi kannatada saada. Esineda võib muu hulgas ortostaatilist hüpotensiooni ehk vererõhu järsku alanemist püsti tõustes, mis võib viia ka minestuseni.

Tundub justkui nokk kinni saba lahti olukord, kuid lahendus on teadlaste sõnul päris loogiline: suurem füüsiline aktiivsus päeva jooksul.

Peamine järeldus, mille Ahmadi ja kaasautorid ajakirjas International Journal of Epidemiology välja käivad, on, et pikk paigalseis ja töö seisulaua taga ei korva väheliikuvast eluviisist tulenevaid hädaohte.

Autorid soovitavad pikemalt istuvat või seisvat tööd tegeval või ka paigalpüsimist nõudvat ajaviidet harrastaval inimesel teha sagedasi liikumispause.

Ikka saab ju leida võimalusi natuke ringi jalutada, painutada ja sirutada, lifti asemel trepist käia jne. Ka otsese töötamise ajal ei tee ehk pisuke nihelemine kahju.

Samade teadlaste varem avaldatud uuringust ilmneb, et ka ainult kuuest minutist intensiivsest kehalisest tegevusest või poolest tunnist mõõdukast liigutamisest on südametervisele kasu isegi neil inimestel, kes muidu päev läbi paigal on.

Ahmadi ja ta kaaslased kasutasid uuringus seitsme-kaheksa aasta jooksul enam kui 80 000 ühendkuningriiklase kohta kogutud terviseandmeid.

Allikas: https://novaator.err.ee/