UUS SÜSTEEM ⟩ Tavaline töötervishoiukontroll võib peagi päästa elusid

foto
15.09.2026

  • Tervisekassa käivitab töötervishoius katseprojekti südame-veresoonkonnariskide varaseks avastamiseks.
  • Fookuses on 40–65-aastased töötajad, kelle riski hinnatakse töötervishoiuvisiidil mudeliga SCORE2.
  • Need, kellel on suur risk, nõustatakse ning suunatakse perearsti jälgimisele ja ravile.

Südame-veresoonkonnahaigused on Eestis endiselt peamine surmapõhjus, niites sageli just parimas eas töötajaid. Selle mure lahendamiseks lükkab Tervisekassa käima uudse projekti, mis muudab tavapärase kontrolli töötervishoiuarsti juures elupäästvaks filtriks, püüdes varjatud terviseriskid kinni ammu enne, kui inimene ise end haigena tunneb.

Raul Aron: järgmine palgatõus olgu preemia innovatsiooni eest

foto14.09.2026

Keskmise palga kasv 117 euro võrra on hea uudis, aga järgmiste aastate palgakasvu ei saa ehitada ainult tööjõupuudusele ja palgasurvele, kirjutab Raul Aron.

Statistikaameti värsketel andmetel kasvas keskmine brutokuupalk tänavu teises kvartalis aastaga 117 euro võrra ehk 2243 euroni. Töötaja jaoks on see hea uudis, sest palgakasv ületab taas hinnatõusu ja ostujõud paraneb. Ettevõtete jaoks on pilt keerulisem, sest palgad kasvavad tootlikkusest kiiremini.

Galerii: erihoolekande pakkujate protest 300 tühja tooliga

foto11.09.2026

Reedel viisid erihoolekandeteenuste pakkujad riigikogu ette 300 tühja tooli, et juhtida tähelepanu erihoolekande süvenevale rahastuskriisile ning tegevusjuhendajate puudusele.

Tühjad toolid sümboliseerivad nii inimesi, kes juba saavad erihoolekandeteenust kui ka alles järjekorras ootavaid erihoolekande kliente ja teenuseosutajaid. "Tegemist on suuresti nähtamatu valdkonnaga, mis töötab visalt, kuni enam lihtsalt ei jaksa," nentis protestiaktsiooni korraldanud Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit.

Kas pensionär on täna rikkam kui 2012. aastal?

foto
13.09.2026

  • 15 aastaga on alampalk ja pensionid kasvanud, kuid hinnatõus on suure osa tõusust söönud.
  • Statistiliselt on nii alampalga saaja kui pensionäri ostujõud siiski paranenud.
  • Tegelik heaolu sõltub kuludest: eluaseme, energia ja ravimite hind määrab, kui „rikkana“ pensionär end tunneb.