13.04.2024Rasket füüsilist ja rutiinset tööd ning täpsust nõudvaid ülesandeid hakkavad üha enam tegema robotid. Droonid võiksid aga lähitulevikus vedada ravimeid, doonorverd ja pitsat. Sellest kõigest räägib tänavune innovatsioonifoorum MELT.
Tänavune foorum toimub 16. aprillil Kultuurikatlas ja uurib tehisaru ehk AI mõju majandusele ja ettevõtetele, samuti tehisaru kasutamisega kaasnevaid võimalusi, ohte ja väljakutseid. Foorumil astub lavale enam kui 20 eri valdkonna eksperti.
Arutelus osaleb näiteks arvutiteadlane Jürgo-Sören Preden, kelle sõnul puudutab tehisintellekt üha rohkem kõiki elualasid. “Raske on isegi välja tuua ala, kuhu see jõudmas ei ole,” ütles ta. “Aga see ei tähenda, et enamik töökohti kaob, need lihtsalt muutuvad. Tänu tehisintellektile suudavad inimesed olla oma töös efektiivsemad, üks inimene suudab rohkem ära teha. Seetõttu võib-olla kaovad töö mõned vähem efektiivsed tegijad.”
Teise osaleja, tehisintellekti ja robootikakeskuse AIRE juht Kirke Maari sõnul on Eestis elanikke vähe, ühiskond vananeb ja meil ei jätku kõikidele töökohtadele inimesi. “Seetõttu on tehisintellekti kasutamine nii tööstuses, koolides kui ka haiglates aina olulisem,” märkis ta. “Aga samas ei tasu karta, et kõik inimesed peaksid suutma ise oskuslikult tehisintellekti kasutada, sest muidu nad kaotavad oma töö. Eelkõige on see oskus oluline ettevõtete, koolide, haiglate ja riigi juhtidele, inseneridele ja IT-inimestele.”
AI aitab energiat säästa
Maar lisas, et tark juht oskab tehisaru oma kasuks pöörata. “Rasket mehaanilist või rutiinset tööd näiteks tööstuses või ehituses hakkavad üha rohkem tegema robotid. Maailmas lööb laineid näiteks ehitusrobot Sam, kes laob müüri kolm korda inimesest kiiremini ja teeb tööd 24 tundi järjest. Ka väga suurt täpsust nõudvaid töid hakkavad tegema masinad, sest inimeste silm väsib ja selle täpsus pole masinaga võrreldav. Juhid peavad ettevõtete tegevust veidi muutma, ja kindlasti pole see kerge. Töökohtade struktuur on 5-10 aasta jooksul kardinaalselt muutumas. Aga kui inimestega ettevõttes endiselt inimlikult käituda, näevad ka töötajad robotites pigem kasu kui kahju.”
Ehitusettevõtte Nordecon digitaliseerimise ja innovatsiooni juhi Risto Vahenurme sõnul järgmise viie aasta jooksul me tõenäoliselt roboteid ehitamas ei näe. Küll aga võib näha tehisaru abil majade elemente tootvaid 3D printereid, mida saab ühelt ehitusplastilt teisele vedada. “Kindlasti muudavad need ka majaehituse odavamaks,” märkis ta.
Preden on näiteks hooneid energiasäästlikumaks muutva ettevõtte ThinFacility juht. Tema sõnul jätab isegi uute odavamate soojustusmaterjalide tulek majade säästlikumaks ehitamise kalliks. Küll aga aitab tehisintellekt mõttetöö kulusid vähendada. “Siiani on näiteks ventilatsiooni või soojustussüsteemi säästlikumaks muutmiseks kohale tulnud insener, kes koostab uue lahenduse jaoks projekti. Insener arvestab seal maja eripära ja inimeste vajadusi,” lausus Preden. “Kui projekt on valmis, peavad automaatikainsenerid selle ellu viima ja tehnikud paigaldama. See võtab palju aega ja on jällegi kallis. Tehisintellekt teeb osa inseneride ülesandeid ära automaatselt ja senine suur töö jääb ära.”
AI aitab ka rajatud ventilatsiooni ja küttesüsteeme säästlikumalt kasutada. “Olude muutudes, näiteks kui inimesed hakkavad energiat tarbima teisel ajal või elanikke lisandub, suudab tehisintellekt süsteeme ümber kohandada,” selgitas Preden. “Enam ei pea inimene iga muutust ise jälgima ja midagi käsitsi seadistama.”
Vahenurm lisab, et ka majade ning linna planeerimisel on AI-st palju kasu. “Sa saad programmi sööta maja ja korterite suurused jm näitajad ning tehisaru pakub sulle parima võimaliku lahenduse,” ütles ta. “AI hakkab olema arhitekti ja projekteerija assistent.”
Nordecon ei ehita maju enam lamedate jooniste abil, vaid juhib ehitust 3D mudelite järgi. Ettevõte oli mullu ka ehitussektori innovatsiooniprojekti auhinna laureaat, kasutades esimese ettevõttena Eestis ehituse juhtimiseks tehisintellekti. “Teeme igal nädalal ehitatavast hoonest 360-kraadised fotod ja võrdleme ehituse seisu ruumilise mudeli ja projektiga,” lausus ta. “See annab meile väga hea ülevaate ehituse progressist ja vastavusest plaanile. Näiteks kas ehitamisel on vigu tehtud või kas me püsime ikka ajakavas.”
Ilmateade ja tervise jälgimine AI kätes
Maari kinnitusel aitab tehisintellekt kavandada linnas näiteks ka ühistranspordiliine jm liikumist, suunata liiklusvooge ja reguleerida foore, et ennetada ummikuid jne. “Tervishoius on tehisintellekt samuti aina tähtsamal kohal, näiteks diagnoosimisel ja patsiendi jaoks sobivate tervislike eluviiside soovitamisel. Samuti kõiges, mis puudutab taristut ja isegi riigi juhtimist, saab tehisintellekt olema meie tulevik.”
Maar lisas, et ka robotid muutuvad järgneva 5-10 aasta jooksul linnapildis üha tavalisemaks. “Mingeid Hollywoodist pärinevaid terminaatoreid me nägema ei hakka. Pigem on need siis paki- või teenindusrobotid,” rääkis ta. “Ma loodan, et ühe rohkem ka droone, kuigi riigikaitsele ja lennuohutusele mõeldes kehtivad meil praegu droonidele piirangud. Droonid on kiired ja nendega saab näiteks verd ja ravimeid transportida. USA-s katsetatakse droone juba pitsa ja esmatarbekaupade transportimisel. Siin on muidugi juriidiliselt palju arenguruumi, sest kes vastutab, kui droon kellelegi oma kandami pähe pillab või ise kellelegi otsa kukub.”
Maar lisas, et tehisintellekti arendades ei tohi kiirustada, sest muidu inimene ei kontrolli selle tegevust. “Pealegi ei asenda tehisintellekt kunagi inimlikku empaatiat ja inimsuhteid,” lausus ta.
Vahenurm usub, et projekteerimise ja inseneri tööga hästi hakkama saava tehisaru loomisega läheb veel mõni aasta aega. “Praegu on vaja ikka tehisintellekti tööd ekstra kontrollida, inimene peab olema otsustaja, nö puldis. Inseneride töö on ka väga vastutusrikas, nad ei saa eksida. Muidu võivad sellel olla tõsised tagajärjed.”
Seni saab AI Vahenurme hinnangul teha lihtsamaks igasuguseid taustategevusi. “Näiteks koostada hinnapakkumisi, saata e-maile, otsida seadustest ja dokumentidest firma tööks vajalikke sätteid või leida häid ideid,” loetles ta.
Peaesineja on Elina Hiltunen
Üheksandat korda toimuva MELT foorumi alapealkirjaga “Tehisaru – kas parema tuleviku looja?” peaesineja on Forbesi 50 juhtiva naisfuturisti sekka arvatud ettevõtja ja kolumnist ning 14 raamatu autor Elina Hiltunen, kelle ettekanne vaatleb tehisaru, digitaliseerimise ja robootika arengut ning selgitab, kuidas tehnoloogiate innovatsioon võib kujundada meie tulevikku.
Abilinnapea Joosep Vimma sõnul tuleb foorumil tehisarust rääkida suure huvi tõttu selle vastu ühiskonnas. “AI tehnoloogiaid on kasutanud viiendik Eesti suurettevõtetest ja see osakaal aina kasvab,” ütles ta. “AI pakub võimalusi oma konkurentsivõimet suurendada kõikidel ettevõtetel, sõltumata suurusest, ning selle arengutega tasub kursis püsida. Loodame, et MELT annab osalejatele innustust ja praktilist nõu, kuidas tehisaru abil oma ettevõtete edu kasvatada.”
Lisaks on Kultuurikatlas avatud demoala, kus saab tutvuda Eesti ettevõtjate uuenduslike ja maailmamuutvate toodetega, nagu elektriline veetiivaga surfilaud Ray Foil, Picapaci kogukonna- ja erapakiautomaadid, vineerist prügisorteerijad Sortaiderilt, andmehalduse ja jälgitavuse platvorm Litech ja Mati Foodsi seeneniidistikust arendatud kala ja kana asendustooted. Veebiettevõte Elkdata tutvustab aga kohapeal võimalust luua AI toel mõne minutiga efektiivne veebileht.
Foorumi lõpus saab jagada päevamuljeid ja luua kontakte.
Foorumit korraldavad Tallinna ettevõtluskeskus, Tallinna loomeinkubaator ning teadus- ja ärilinnak Tehnopol.
Programmiga saab tutvuda ja 60 eurot maksva pileti osta lehel www.melt.ee.
Allikas: https://pealinn.ee/