Mait Palts: vastasseis rohepöördele kasvab ja see ei ole ime

Sageli jääb mulje, et Eestis tahetakse teha kõige kiiremat ja kõige suuremat rohepööret, kuid sellega ohverdatakse ettevõtete konkurentsivõime ning kannatajateks on meie oma Eesti inimesed.

Tegemist on tupikteega: kui laseme majanduse konkurentsivõime allavoolu, siis ei suuda me täita ka kliimaeesmärke. Europarlamendi valimiste debatis tuleb esile tõsta ka meie inimeste ja ettevõtete heaolu, sest kliimaeesmärke ei saa täita kui seda osa ei arvestata.

See on päris lihtne ja elementaarne mõttekäik, millest ettevõtjad väga hästi aru saavad. Mõttevahetustest nendega kerkib aina enam esile nende tõsine mure meie tuleviku pärast, kuna Eestist on ootamatult kiiresti saanud riik, kus aur läheb mujalt peale pandud kohustuste täitmisele ning täielikult on silme eest kadunud suur siht.

Rohepöördest Eesti versioonis on saanud asi iseeneses. Oleme olukorras, kus peame lahingut, et õpetajatele võimaldada 17-eurone palgatõus ja ametnikud piiravad majandust isegi seal, kus Euroopa Liit seda vajalikukski ei pea.

Teisalt on järjest enam levimas ohtlik mõtteviis, kus edasipüüdlikkust ja ettevõtlikkust peetakse pigem negatiivseks ilminguks, aga hästi elada tahaks küll. Ehk sisuliselt sooviks mõnusat elu ja suurt palka, kuid otsustada, vastutada ja panustada ei taha. Selle asemel jutlustatakse rõõmsalt ja hästi valjult tasaarengust, jätkusuutlikkusest ja kõikepäästvast rohemajandusest. Teiste Euroopa riikide näitel aga näeme, kuidas usk rohepöördesse on murenemas ning hakatakse mõistma, et selles ei peitugi lahendus kõigele.

Miks Euroopa Liidus vastasseis rohepöördele suureneb? Sest üha enam riike saab aru, et looduse taastamise sildi all hävitatakse tegelikult majandust (ja inimeste heaolu) ning ka loodus sellest ei võida. Lisaks rahvusriikide murele oma ettevõtete pärast kõlavad üha kõvemini ka hääled, mis juhivad tähelepanu tõigale, et kui USA ja Hiina oma süsinikuheidet ei vähenda, siis pole Euroopa Liidu pingutustest kasu, ent Euroopa majandus muutub veel nõrgemaks.

Just sel põhjusel otsustas Euroopa Nõukogu 30. märtsil jätta kinnitamata Euroopa Liidu looduse taastamise määruse, mis mh tähendab kunagi kuivendatud, süsinikku siduvatest ja töökohti pakkuvatest metsadest ja põldudest jälle soode tegemist. Liikmesriigid lihtsalt ei toeta enam seda regulatsiooni põhjusel, et mõju majandusele, töökohtadele ja maksutulule on hävitav. Vastu on metsa- ja puidutööstus, põllumehed, neis sektorites töötavad inimesed ja nende maksutulust sõltuvad oma- ja keskvalitsused.

Mida teeb samal ajal Eesti? Teatab esimese asjana, et meie läheme looduse taastamise määrusega edasi. Samal ajal otsime tikutulega raha õpetajate palgatõusuks, meie majandus on kaks aastat olnud languses, puidutööstus on kvaliteetse toorme vähesuse tõttu kaotanud konkurentsivõimes ja rahvas ei mõista, miks ei ole inimene ja tema töö äkki enam tähtis. Teised riigid oma ettevõtete ja inimeste suhtes nii ei käitu.

Piinlik on põhitõdesid korrata, aga teha seda tuleb: ilma töötleva tööstuse ja muu ettevõtluseta Eesti riik toimida ei saa. Me ju soovime, et koolid oleksid avatud, et saaksime arstiabi ja eksisteeriks päästeteenistus. Kõikide nende teenuste jaoks tuleb raha ainult majandusest, ettevõtlusest ning sealtki ei ole võimalik seda lõputult kokku koguda.

Riigieelarvesse raha juurde saamiseks peaks peamine küsimus maksude kehtestamise või tõstmise asemel olema, et kuidas saame aidata majandusel nii palju kasvada, et maksutulu loodavast lisandväärtusest rohkem koguneks. Selleks on vaja mõistmist ja stabiilsust.

Aeg on tunnistada, et rohepööre saab toimuda vaid juhul, kui selle keskmesse seatakse meie inimesed ja ettevõtted ning nende heaolu ning seda mitte kuskil kauges tulevikus, vaid ka täna ja homme. Läbimõtlemata rohepööre ei ole tee paremale elule, vaid tekitab inimestes vastasseisu kogu kliimatemaatikale, polariseerib ühiskonda ja lõppkokkuvõttes teeb kahju looduskaitselegi.

Meil on praegu avanemas üks aken diskussiooniks: juunis on europarlamendi valimised. Eesti kandidaatidel on suurepärane võimalus võtta oma kampaaniates kesksele kohale Eesti majanduse konkurentsivõime taastamine ja Eesti huvide kaitsmine Euroopa Liidus. Kui me ise end ei kaitse, siis teised seda kindlasti ei tee.

Allikas: https://www.err.ee/