Oled pidevalt väsinud ja pahas tujus? Iga kümnes eestimaalane peab tööstressi normaalsuseks
02.05.2024
62% värskes uuringus osalenud eestimaalastest kinnitas, et on kogenud viimase aasta jooksul tööstressi. Pea poolte vastanute sõnul on selle taga suur töökoormus, mis väljendub pidevas väsimuses ja pahas tujus. Üle 10% vastanutest aga leidis, et vastutusrikka tööga kaasnev stress on normaalne nähtus, mille osas polegi võimalik midagi ette võtta.
Seesami tervisekindlustuse tootejuhi Marit Raagi sõnul on tööstress tabanud kõige rängemalt 25-34-aastaseid inimesi, kelle seast lausa 84% tunnistas tööstressi kogemist. „Ilmselt on sellel vanusegrupil väga palju kohustusi, mida oskuslikult tasakaalustada on väga keeruline – selles vanuses on paljude jaoks oluline end maksimaalselt tööl tõestada, oma karjääri eesmärgid saavutada. Samal ajal on aga paljudel ka pered, kus kasvamas veel väiksed lapsed, lisaks on see vanusegrupp ka sotsiaalselt väga aktiivne. Tunne, et kõige jaoks ei jagu aega, energiat või raha, on lihtne tekkima. Ja seda eriti olukorras, kus koroonaaegsetest pingetest taastumata kindlustunnet on tulnud kimbutama majanduslanguse mõjud ning mure toimetuleku pärast,“ rääkis Raag.
Tööstressi põhjustavad vaimse tervise probleemid ja suur töökoormus
Tema sõnul oli mõnevõrra üllatav näha ka kõrget tööstressi kogenute osakaalu 18-24-aastaste seas. „Kolmveerand sellest vanusegrupist ütles, et on viimase aasta jooksul tööstressi kogenud. Samas 18-24-aastaste ja 25-35-aastaste tööstressi suurimad põhjused olid erinevad. Iga teine noorimasse gruppi kuuluv vastaja tõi suurimaks tööstressi põhjustajaks vaimse tervisega seotud probleemid ja tunde, et töö ei paku enam rahuldust (vastavalt 53 ja 50% vastanutest). 25-34-aastaste jaoks oli aga vaieldamatult suurim tööstressi allikas liiga suur töökoormus, mis oli ka kõigi järgnevate vanusegruppide peamine stressitekitaja. Kahtlemata peegeldab see tulemus ka erinevate põlvkondade väärtushinnanguid tööelus.“
Suurt töökoormust pidas tööstressi allikaks iga teine tööstressi kogenud inimene. Muresid vaimse tervisega tõid tööstressi põhjustajana välja 34% vastanutest, 33% kinnitusel on tööstressi taga aga rahamured.
„Meie uuringus tunnistas vaimse tervise mõju suurenevale tööstressile 38% naistest, samas kui meeste seas teadvustas seda stressiallikana 29%. See ei pruugi aga tähendada, et naised kannatavad tööstressi all rohkem – see võib näidata, et mehed ei ole sedavõrd varmad oma vaimse tervisega seotud häireid teadvustama ega ka neid lähedaste või professionaalidega arutama. Suur oli erinevus ka eestlaste ja mitte-eestlaste seas. Kui eestlaste seas nimetas vaimse tervise muresid tööstressi allikana 40% stressi all kannatanud vastajast, siis mitte-eestlaste seas nimetas seda põhjusena vaid 20%,“ sõnas ta.
Kodustega oma töömuresid jagada on loomulik, aga kas võtta töö juures jutuks käsil olev lahutus, lähedase raske haigus või raseduse katkemine? „Räägi nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik,“ soovitab tööpsühholoog.
Koolitajana tegutseva Katrini terviseprobleemid mõjutasid tema tööasju sedavõrd, et naine lasti kauaaegselt töökohalt lahti. Katrin oli läbimas ravikuuri, mis eelneb kehavälisele viljastamisele. Ta sai kangeid hormoonravimeid, mis tekitasid justkui kunstliku menopausi. „Nende rohtudega kaasnesid öised väga ebameeldivad kuumahood. Ma olin magamata ja tiksusin päeval nagu zombi, kergesti ärrituv ja hajevil. Töö oli viimane asi, mille peale suutsin tol ajal mõelda. Mõtted olid ju kogu aeg eelseisva protseduuri peal, lapsesaamise soov oli väga suur ja seljataga juba mitu ebaõnnestunud viljastamiskatset,“ meenutab naine.
Tol ajal ei mõelnud ma isegi hetkeks, et võiksin ülemusega oma terviseasju jagada.
Selline ärev olukord kestis nädalaid ja selle aja jooksul tuli Katrinil kolleegidega ette mitmeidki tuliseid sõnavahetusi ja neile põhjuseta nähvamisi...
Vastanute käest uuriti ka seda, millist mõju tööstress inimestele avaldab ning kuidas nad tööstressi maandavad. Ligi 70% vastanutest tõdes, et nad on tööstressi tõttu pidevalt väsinud, kusjuures mida noorema vastajagrupiga oli tegu, seda enam kurtsid vastajad tööstressi tekitatud väsimuse üle.
18-24aastaste vastajate seas kinnitas tööstressi mõjul tekkivat väsimust tervelt 81% vastanutest. Noorte seas oli enim ka neid vastajaid, kelle sõnul põhjustab tööstress neis pidevat negatiivset meelestatust ning soovimatust hommikuti tööd käsile võtta. Ka teistes vanuserühmades tunnistati, et tööstress tekitab pidevat paha tuju ja negatiivset suhtumist, kolmandik vastanutest tõi ülepinge tagajärjena välja ka keskendumisraskused ja pideva ärevuse.
Kui uuringus osalenutelt uuriti, kuidas nad tööga seotud pingeid maandavad, mainisid pooled vastanutest hobidega tegelemist. „See tegevus oli eriti populaarne eestlastest vastajate seas – kui selles vastajaterühmas märkis hobidega tegelemist stressimaandajana 52%, siis mitte-eestlaste seas oli see näitaja vaid 39%. 40% kõigist vastanutest ütles, et nende jaoks on parim pingete maandamise viis oma murede arutamine lähedastega. Enda „tühjaks rääkimist“ harrastavad naised meestest rohkem – naiste puhul märkis seda stressimaandamise viisi 46%, meeste puhul aga vaid kolmandik vastanutest,“ rääkis ta.
Mõnevõrra teistsuguse käitumismustriga paistis silma 18-24-aastaste vanuserühm, kelle jaoks on muredest rääkimine kõige populaarsem viis pingeid maandada – seda harrastab tervelt 55% vanuserühmast.
Pingete teadliku maandamisega tegelevad vähesed
„Mõnevõrra üllatav oli aga see, et professionaalilt otsib pingete maandamiseks abi kaduvväike protsent vastanutest. Kõigest 6% vastanutest kinnitas, et käib oma stressi oskuslikumaks maandamiseks psühholoogi juures. Iga kümnes vastaja ütles, et tarbib erinevaid toidulisandeid, mis aitavad pingetega paremini toime tulla. Kahjuks aga leidus küllaltki palju ka neid, kes märkisid avatud vastusena, et nende pingemaandamise viis on alkoholi tarbimine – teatavasti on selle abivahendi mõju vaid ajutine,“ nentis Raag.
Tema sõnul hakkas tööstressiga tegelemise teema juures silma see, et küllaltki palju inimesi ei tegelegi oma pingete maandamisega. „Oli neid, kes ütlesid, et neil pole stressiga tegelemiseks piisavalt raha, leidus ka neid, kelle jaoks jäi vajaka teadmistest, kust otsast tööstressiga seotud probleeme lahendama asuda. Samas üle 10% vastanutest tunnistasid, et nende jaoks on tööstress muutunud juba loomulikuks nähtuseks – nende hinnangul on normaalne, et vastutusrikka tööga kaasneb stress.“
Kindlasti ei peaks see nii olema. „Tööstress võib viia väga tõsiste tervisehäirete ja läbipõlemiseni, lisaks võib selle toel kujuneda välja halvad käitumismustrid, mida tulevikus on väga raske kui mitte võimatu välja juurida. Alalise tööstressi all kannatavad inimesed kipuvad arvama, et tööl käimine ongi ebameeldiv, et tööülesanded on mõttetud, töökaaslased ebaprofessionaalsed. See pole normaalne tööelu – sellised pinged vajavad käsitlemist, et inimene saaks oma tööelust ka rõõmu tunda ja end tööl teostada. Seetõttu tuleb kindlasti tööstressile kas tööandja või miks mitte professionaali abil lahendust otsida,“ soovitas Raag.
LOE LISAKS >> Kui puhkad, siis puhka päriselt! 9 nõuannet, kuidas end laadida ja mitte lasta tööasjadel puhkust häirida
Unistad pikalt puhkusest, aga kui see kätte jõuab, siis võtad tööarvuti kaasa, kontrollid e-kirju ning teed vahepeal kontrollkõnesid, et olla kindel, et kõik on korras ja keegi pole midagi vussi keeranud. Nii tehes korralikult välja ei puhka. CVonline 2022. aastal läbiviidud uuringust selgus, et 83 protsenti eestlastest teevad puhkuse ajal tööd. Kas ka sina oled üks nendest? Siin on üheksa nõuannet, kuidas teadlikult puhata.
Planeeri oma töölt lahkumine puhkuse ajaks
On oluline valmistuda puhkuseks enne kui sa puhkusele lähed. Kui sul on tööl keerukaid olukordi, mis võivad tekkida, siis planeeri koos oma kaastöötajatega, mis on võimalikud stsenaariumid, mis võivad tekkida ning mida saavad teised teha nende lahendamiseks/ennetamiseks. Nii võid rahulikult puhata ning kindel olla, et isegi kui midagi juhtub, siis on su kolleegidel teadmised, kuidas olukorda lahendada...
Allikas: https://tervispluss.delfi.ee/