UURING ⟩ Palgatõusu nullivad ära kasvanud toidu- ja kommunaalkulud

Swedbanki uuringus võrreldi Tallinna, Riia ja Vilniuse ühe keskmise leibkonna sissetulekuid ja nende kolme peamist püsikulu, et saada aimu, millises Balti riigi pealinnas jääb perele pärast toidu, kommunaalkulude ja ühistranspordi eest tasumist kõige rohkem raha kätte. Uuringu aluseks on pealinnas renoveerimata korrusmaja 70-ruutmeetrises korteris elav pere, kus on kaks alaealist last ja mõlemad vanemad teenivad pealinna keskmist palka.

Alates 2021. aastast on keskmine netopalk kasvanud märkimisväärselt kõigis kolmes pealinnas. Uuringu aluseks oleva leibkonna netopalk on seejuures enim ehk lausa 42 protsenti kasvanud Vilniuses. Võrreldaval perioodil on netopalk tõusnud Riias 29 protsenti ja Tallinnas 24 protsenti.

Perede igakuist sissetulekut mõjutavad ka lastetoetused. Balti riikide võrdluses on suurim lastetoetus Leedus, kus summa on kahe lapse puhul 192,5 eurot kuus. Järgneb Eesti 160 euro ja Läti 100 euro suuruse lastetoetusega. «Kui arvutada kokku uuringu aluseks olnud leibkonna netosissetulek ja riigiti saadavad lapsetoetused, siis pere tulud on Tallinnas 3576 eurot, Vilniuses 3126,5 eurot ja Riias 2655 eurot,» sõnas Swedbanki rahaasjade teabekeskuse juht Mari-Liis Jääger.

Võrdlemaks, millise Balti riigi pealinnas on sissetulekud ja kulud kõige paremas tasakaalus, vaadeldi elukallidust kolmes kategoorias: toit, kommunaalkulud ja ühistransport. Uuringu tulemused näitasid, et kõige kallim toidukorv on Tallinnas, kus neljaliikmelisel leibkonnal kulub toidule 737 eurot kuus, mis moodustab pere sissetulekust 21 protsenti. Statistikaameti andmetel on toiduhinnad Eestis kasvanud kolme aastaga 43 protsenti. 

Riias saab perele vajalikud toiduained kätte 640 euroga kuus, mis moodustab 24 protsenti pere sissetulekust, ning Vilniuses 544 euroga, mis moodustab 17 protsenti pere sissetulekust. 2021. aasta uuringus oli võrreldav toidukorv samuti kõige kallim Tallinnas, makstes 536 eurot ja moodustades 18 protsenti sissetulekust. Kõige odavam toidukorv oli Vilniuses, kus neljaliikmelisel perel kulus sellele 442 eurot kuus, järgnes Riia 483-eurose kuluga.

«Hüppelist toiduhindade tõusu on viimase kolme aasta jooksul tundnud absoluutselt kõik Balti riikide elanikud. Kuna tegemist on perede jaoks ühe suurema kuluga, on selle mõju eelarvele märkimisväärne. Lisaks ei käituta toitu valides alati kõige optimaalsemalt ehk tihti on toidule kuluv summa palju suurem. Nagu näha, on Tallinna perede rahakotile toiduhindade tõus kõige suurem olnud ning seega ei taga Tallinna kõrgeim sissetulek inimestele kõige soodsamaid elamistingimusi,» hindab Jääger.

Riias elavad pered peavad omakorda arvestama kõige suuremate kommunaalkuludega – 288 euroga kuus. Tallinnas ulatuvad need kulud 260 euroni ja Vilniuses 209 euroni kuus. Võrreldes 2021. aastaga on Riia elanike kulud kasvanud enam kui poole ehk 108 euro võrra, Tallinnas on kulud kolme aastaga suurenenud 87 euro ja Vilniuses 85 euro võrra. Kõige rohkem on kõigis linnades kallinenud küttekulud.

Eeldusel, et pere kasutab pealinnas liikumiseks ainult ühistransporti, kulutab Riias elav pere igas kuus selleks 60 eurot ja Vilniuses 64 eurot, samas kui tallinlased saavad endiselt tasuta ühistransporti kasutada.

Uuringu tulemustest selgub, et kõige kallim igapäevaelu on Tallinnas elavatel peredel. Kolm peamist sundkulu – toit, kommunaalid ja ühistransport – maksavad Tallinna peredele kokku 997 eurot kuus, järgneb Riia 988 euroga. Vilniuses on elamine kõige odavam: toidule, kommunaalidele ja ühistranspordile kulub 817 eurot kuus.

Seega jääb Eesti peredel pärast peamisi püsikulusid alles 72 protsenti, Riias 63 protsenti ja Vilniuses 74 protsenti sissetulekust. «Tänavu andis Riia küll Tallinnale üle kõige kallima pealinna tiitli, kuid samas jääb Riia peredel pärast toidu-, kommunaal- ja transpordikulude tasumist kõige vähem raha kätte,» tõdes Jääger.

Allikas: https://majandus.postimees.ee/