Gerty Pau: tööleping võib olla ka suuline

Mõnikord algab töösuhe sellega, et lepitakse kokku tööl käimise tingimused, vormistatakse kirjalik dokument, mõlemad pooled kirjutavad sellele alla ja esmaspäeval kell üheksa läheb töötaja töökohale.

Mõnikord algab töösuhe hoopis küsimusega: "Kuule, kas sa juulis kalja tahaks müüa? Iga päev kümnest neljani peaks kohal olema, ma saan sulle anda 50 eurot päevas." Kui see inimene järgmisel päeval kell 10 kaljakraani lahti keerab, on tööleping sõlmitud.

Töölepingu seaduse § 4 ütleb selgelt, et kui tööd tehakse kauem kui kaks nädalat, tuleb tööleping sõlmida kirjalikult. Samas ütleb seadus ka seda, et kui inimene teeb tööd, mida tehakse tavaliselt ainult raha eest, loetakse tööleping sõlmituks. See tähendab, et kui töö pakkuja ütleb ainult omavahelises jutuajamises, et inimene võib tänasest tööle hakata, tekib inimesel tööle asumisel tööleping.

See, kas leping jõuab ka paberile ning kas tööandja teatab maksu- ja tolliametile, et töötaja tema juures töötab, ei muuda lepingu kehtivust. Suulise lepingu puhul tuleb ainult arvestada, et kui tööandja pärast palka ei maksa, tuleb töötajal tõendada, et ta müüs kalja, käis maasikapõllul või pani hoopis toidupoes kaupa välja.

Kuna selline tõendamine võib olla keeruline, on igal juhul tark nõuda tööandjalt kirjalikku lepingut. Näiteks soovivad inimesed lisaks töötasule käia ka arsti juures ja selleks on tarvis ravikindlustust. Järelikult oleks mõistlik kontrollida, kas tööandja on töötamise registreerinud töötamise registris. Selle info saab e-MTA-st.

Milles peab kokku leppima?

Töölepingu seaduse § 5 kohaselt peab töölepingus olema vähemalt järgmine.

1. Tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht;
2. Tööle asumise aeg;
3. Tööülesannete kirjeldus ja ametinimetus (kui see on oluline);
4. Töötasu suurus ja palgapäev;
5. Tööandja pakutav koolitus ja muud hüved;
6. Tööaeg ja -koht;
7. Puhkus;
8. Viited töölepingu ülesütlemise kohta, töökorralduse reeglitele, kollektiivlepingule;
9. Info ületunnitöö kohta;
10. Katseaja kestus.

Kui teisiti kokku leppida ei soovita, võib lähtuda seadusest. Näiteks eeldab seadus, et töötajal on neljakuuline katseaeg. Kui lühemas kokku leppida ei soovita, pole lepingu sõlmimisel katseajast üldse tarvis rääkida. Kui töö tegemise kohta ei ole kokku lepitud ja inimene on kokku leppinud tööandja ainukese toidupoe koristamises, siis ongi see töö tegemise kohaks.

Tööaja puhul kehtib eeldus, et töötaja töötab kaheksa tundi päevas. Isegi sellest ei juhtu midagi, kui töötasu jäi kokku leppimata. Sel juhul on võimalik lähtuda sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstavast tasust.

Näiteks on maalril võimalik öelda, et selles piirkonnas maksab ühe ruutmeetri värvimine nii palju. Kui suuliselt lepiti kokku väiksemas hinnas, kui tavaliselt selle töö eest makstakse, tuleb seda tõendada tööandjal. Kui aga lepiti kokku suuremas summas, kui tavaliselt makstakse, tuleb seda tõendada töötajal. Kirjaliku kokkuleppe puudumisel võib see olla keeruline.

Tööle asumisel peaks olema mõlemale poolele selge, mis tööd töötaja tegema hakkab. Suure osa teisi tingimusi on võimalik tuletada seadusest või sellest, mis tegelikult toimus. Juhuks, kui töötaja ja tööandja mäletavad kokkuleppeid erinevalt, on mõistlik alles jätta kõik tööle asumist puudutavad SMS-id, Messengeri sõnumid, e-kirjad jms.

Kas konkreetne leping on üldse tööleping?

Lisaks töölepingule on võimalik, et inimene on sõlminud hoopis näiteks töövõtulepingu. Kõige suurem erinevus töölepingu ja teiste lepingute vahel on see, et töölepingu puhul maksab tööandja inimese eest sotsiaalmaksu. Sealt tekib inimesele ravikindlustus ja tulevane pension.

Lisaks peab tööandja kinni tulumaksu, töötuskindlustusmaksu ja teise samba kogumispensioni makse. Ülejäänud lepingute puhul on maksude deklareerimine inimese enda ülesanne.

Hästi üldistatult on tegemist töölepinguga siis, kui:

• tööandja otsustab töö tegemise koha, aja ja viisi. Näiteks ei saa Tartus töötav õpetaja otsustada, et ta hakkab koolitunde andma Võrus ja ainult nädalavahetustel alates kella kümnest, sest nii on talle kõige mugavam. Tööandjal on õigus töötajat kontrollida ja anda juhiseid;
• inimene peab tööd tegema isiklikult. Enda asemel ei saa tööle saata nooremat venda ainult selle pärast, et tahetakse hommikul magada;
• inimene saab töö eest teatud ajavahemike järel tasu ning tasu saab ka siis, kui töö on veel pooleli. Töölepingu alusel töötav maaler saab töötasu igal kuul. Töövõtulepingu järgi töötav maaler võib saada tasu siis, kui maja värvitud. Enamasti tuleb tasu maksta korra kuus.

Üldjuhul peab tööandja töötajale andma ka tööks vajalikud vahendid: maasikakorjajale ämbri, maalrile värvi ja kindad, juristile arvuti.

Kui ei saa päris hästi aru, kes tegemist on töölepingu või mingi muu lepinguga, võib enamasti eeldada, et see on tööleping. Oma huve tuleb igaühel endal kaitsta ja kui tekib häda töötasu kättesaamisega, siis on võimalik esitada avaldus töövaidluskomisjoni või kohtusse. Head tööd! 

Allikas: https://www.err.ee/