Kaitseministeerium ei toeta tegevväelaste eripensioni taastamist
25.07.2026
Kaitseministeerium tegi valitsusele ettepaneku mitte toetada tegevteenistujate eripensioni taastamist võimaldavat seaduseelnõu. Ministeeriumi hinnangul ei motiveeri tegevteenistuspensioni taastamine kauem teenistuses olema ning on kulukas riigieelarvele.
Põhjenduses ERR-ile märkis ministeerium, et tegevteenistuspensioni võimalus varases eas viib kogenud tegevväelased süsteemist välja enne piirvanuse täitumist.
"Kui pensioniõigus tekib juba 50-aastaselt, lahkuvad pika staažiga ohvitserid ja allohvitserid sageli viis kuni 15 aastat enne tegeliku piirvanuse (55, 60 või 65 eluaastat) täitumist. Andmed näitavad, et enne piirvanust tegevteenistuspensionile siirdujad moodustavad lahkujatest keskmiselt 15 protsenti ehk ligikaudu 45 inimest aastas," ütles kaitseministeeriumi strateegilise kommunikatsiooni osakonna juhataja asetäitja Roland Murof.
Kui tsiviilsektoris on keskmine pensionile jäämise vanus 64 aastat, siis kaitseväes on see 53 aastat.
"Meie eesmärk ei saa olla varajase lahkumise soodustamine olukorras, kus eripensioni kaotamine ei ole tegelikult värbamist vähendanud – näiteks tegevteenistusse asuvate endiste ajateenijate arv on 2018. aastaga võrreldes hoopis kahekordistunud," märkis Murof.
Inimeste hoidmiseks panustab kaitseministeerium kohe makstavasse palka.
"2025. aastal tõstsime tegevväelaste põhipalka erakorraliselt 11 protsenti, karjääriametikohtadel ligi 14 protsenti. Kui lisada siia hiljuti rakendatud tasud väljateenitud aastate eest – 10 aasta puhul lisandub palgale 10 protsenti, 15 aasta puhul 15 protsenti ja 20 aasta puhul 20 protsenti ning muud lisatasud, on paljude sissetulek kasvanud enam kui 40 protsenti," sõnas ministeeriumi esindaja.
Eripensionide arvestatav kulu sunniks aga palgameetmeid kärpima.
Juba praegu maksab riik tegevteenistuspensionideks üle 30 miljoni euro aastas ning järgneva kümne aasta kulu on hinnanguliselt ligi 470 miljonit eurot. Murof rõhutas, et iga lisanduv miljon tuleks otse reaalse kaitsevõime sh varustuse ja laskemoona arvelt.
Küll aga tunnistab ministeerium operatsioonidel osalenute sotsiaalsete tagatiste kohapealt, et vaimse tervise häirete avaldumine peale teenistuse lõppu vajab palju komplekssemat lähenemist.
"Üldise ja eluaegse tegevteenistuspensioni taastamine ei ole riskide maandamiseks sobiv ega proportsionaalne meede, sest see ei lähtu otseselt konkreetsest tervisekahjustusest ega abivajadusest. Need inimesed vajavad reaalset ja personaalset meditsiinilist tuge ning ravi, mida automaatne eripension kuidagi ei asenda," sõnas Murof.
Lõpetuseks tõi Murof välja, et Eesti pensionisüsteem on täna põhimõtteliselt teistsugune kui ajal, mil eripensionid omal ajal loodi.
"Tänane paindlik kolmesambaline süsteem ja investeerimisvabadus annavad inimesele endale valiku, kuidas oma sissetulekust tulevikuks sääste koguda. Mida suurem ja konkurentsivõimelisem on tegevväelase jooksev töötasu, seda paremad on tema isiklikud võimalused oma vanaduspõlve finantsiliselt planeerida, ilma et ta peaks sõltuma jäigast varajasest riigipensionist," sõnas ministeeriumi esindaja.
Eelnõu pensionite taastamiseks algatasid riigikoguliikmed Meelis Kiili , Leo Kunnas, Alar Laneman, Peeter Tali, Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Kristo Enn Vaga ning Raimond Kaljulaid.
Valitsus kaotas alates 2020. aasta 1. jaanuarist kaitseväelaste, prokuröride, politsei- ja piirivalveametnike eripensionid inimestel, kes asuvad teenistusse pärast 1. jaanuari 2020.
Allikas: https://www.err.ee/