Renditöötajate juhendamine ja keeleküsimused

Meile tulevad tööle renditöötajad, kes kahjuks eesti keelt ei oska. Kogu meie dokumentatsioon, sh töölepingud, töösisekorra eeskirjad ja ka ohutusjuhendid on eesti keeles. Kuidas töötajatele dokumente tutvustada? Kas sobib, kui töötajale tõlgitakse olulisemad teemad ja seejärel võetakse temalt allkiri?

Keeleseadus eeldab, et tööleping sõlmitakse eesti keeles, kuid on lubatud töölepingu sõlmimine ka mõnes muus keeles, kui pooled lepivad selles kokku. Oluline, et mõlemad töösuhte pooled saavad töölepingu sisust ühtemoodi aru. Töötajale on oluline, et ta saab tööks vajalikku infot ja see on talle selge ja arusaadav.

JUHENDAMINE JA VÄLJAÕPPE LÄBIMINE
Kuigi seadusest ei tulene otsest kohustust juhendite tõlkimiseks, tuleb võtta arvesse juhendamise eesmärki. Selleks on töötajale info andmine selle kohta, mis ohud töökeskkonnas varitsevad ja kuidas töötada ohutult. Kui töötaja seda ei tea, on paraku tagajärjeks töötaja või kellegi teise tervisekahjustus.

Ligi kolmandik tööõnnetustest juhtub töötajatega, kes on töökohal olnud alla aasta. See näitab, et enamasti on tööõnnetuste põhjuseks sel juhul puudulik väljaõpe ja juhendamine.

Töötaja juhendamisel ei tohi ära unustada riskianalüüsi. Ka seda peab tööandja juhendamise käigus töötajale tutvustama ja vajaduse korral tõlkima töötajale arusaadavasse keelde.

Suuliselt tõlkimine aitab juhendit küll paremini mõista, kuid tegu ei ole hea lahendusega. Kui tõlkida ainult olulisemad teemad, siis see tähendab, et osa teemasid jäävad töötajale arusaamatuks. Teema, mis ühel hetkel võib tunduda ebaoluline, on teises olukorras väga oluline. Suulise tõlke puhul võib tekkida ka vaidlusi selle üle, kas mingit kindlat osa tõlgiti ja tööandjal ei ole võimalik seda ka tõendada.

OHUTUSJUHENDI TÕLKIMINE
Heas ohutusjuhendis on ainult asjakohane info. Ohutusjuhendis ei tohiks olla töötajatele ebavajalikku infot, sest nii võib töötaja tunda, et juhend ei puuduta konkreetset tööd või töökeskkonda ja seetõttu võib ka oluline info jääda tähelepanuta.

Tõlkimine on kulu, seetõttu tasuks kõigepealt veenduda, et ohutusjuhendis oleks ainult oluline ja vajalik info ja poleks korduvat teksti. 

Selleks, et juhendamine oleks asjakohane ja selle elluviimist saaks hiljem ja tõendada, on mõistlik tõlkida juhendid keelde, milles tööandja (esindaja) ja töötaja omavahel suhtlevad. See aitab vältida olukorda, kus kogemata tõlkimata osa tõttu saab töötaja viga.

Kuivõrd Eestis on asjaajamise keel eesti keel, peavad tööleping ja ohutusjuhendid olema ka eesti keeles, juhuks, kui järelevalve korras on vaja need esitada tööinspektorile. Tööinspektoril on järelevalvemenetluse käigus õigus küsida dokumente eesti keeles. Seega on mõistlik sõlmida töölepingud ja koostada ohutusjuhendid ning muud töödokumendid paralleelselt mõlemas keeles (nt eesti-ukraina või eesti-inglise vm töötajale arusaadavas keeles).

Võimaluse korral tuleks kasutada kõigile ühtmoodi mõistetavat keelt edaspidi ka töökeskkonnas. Kõneldava keele kokkuleppimine aitab hoida ära keelebarjäärist tekkivaid töökonflikte ja maandab psühhosotsiaalseid ohutegureid.

PIRET KALJULA, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant
JOHAN PASTARUS, Tööinspektsiooni vaimse tervise konsultant
VLADIMIR LOGATŠEV, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist

Allikas: https://www.tooelu.ee/