Insenerieetika aitab tulevastel inseneridel mõista oma töö laiemat mõju ning teha vastutustundlikke valikuid. Eestis tehnoloogiahariduses on eetika õpetamine ja tundmine aga piiratud, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli vanemlektor Aive Pevkur.

Kõrgharidusest rääkides peetakse Eestis eelkõige silmas akadeemilisi ülikoole, mistõttu jääb rakenduskõrgkoolide roll avalikus arutelus liiga sageli varju. Ometi hoiavad just need kõrgkoolid toimimas meie riigi tervishoiu, sisejulgeoleku, loomemajanduse ning olulise osa tehnoloogiasektorist, kirjutab Piret Viirpalu.

Oma puhtaimas kujus kajastab raha tööks muudetava energia sotsiaalset pearaamatut, mis võimaldab tööga kaubelda. Energia hinnalangusega kaasnev töö väärtuse langus võiks viia seeläbi ka olemuslikumalt täisväärtuslikuma eluni, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Kliimaministeerium plaanib tuua Eestisse sadu miljoneid eurosid maksvaid energeetikaprojekte, pakkudes arendajatele riiklikku laenukäendust.

Leedus peavad kõik klientidega vahetut suhtlemist nõudvates ametites töötavad välismaalased oskama alates 1. jaanuarist 2026 leedu keelt vähemalt tasemel A2.

Tänapäeva inseneride töökeskkond on paarikümne aasta taguse ajaga võrreldes täielikult muutunud. Varem oli insener kitsalt spetsialiseerunud konkreetsete oskustega tehnik. Nüüd vajavad nii kohalikud kui ka rahvusvahelised ettevõtted inseneridena probleemikeskseid mõtlejaid, kirjutab Aleksandr Timofejev.

Hästi toimiv tervishoiusüsteem ei ole pelgalt sotsiaalne kulu, vaid otsene ja strateegiline panus Eesti majanduse arengusse, kirjutab Tõnu Mertsina.