Eesti elanike majanduslik kindlus ja turvatunne on viimastel kuudel kasvanud, selgub riigikantselei tellimusel 17.–21. septembril Turu-uuringute läbiviidud üle-eestilisest küsitlusest.

Tööd otsivate noorte rekordkõrge hulga põhjused on nii noorte soove eiravas töökultuuris kui ka majanduse üldises kehvas seisus, leiavad eksperdid. Ka statistika ei räägi ainult ühte keelt: end töötuna arvele võtnud noored võivad teha tööotsi internetis, kuid võtta tervisekindlustust töötukassast.

Eestis ollakse hädas nõuetele vastavate päästjate leidmisega. Kõige suurem on päästjate nappus Ida-Virumaal.

Õppimiskohustusega alaealised, kes on 15–17-aastased, saavad õppetöö ajal uue seaduse järgi töötada kaks või kolm tundi päevas. Kui tööandjate esindaja näeb selles noorte võimaluste piiramist, siis koolijuht tervitab seadusemuudatust, sest noored võivad tööga muidu üle pingutada.

Ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus (EISA) kärbib pakutavaid tooteid ja teenuseid ning koondamisteate on saanud vähemalt seitse juhti.

Veebiväljaanne Politico kirjutab, et kantsler Friedrich Merz lubas valimiskampaania ajal riigi tööstuse jalule tõsta, kuid majandusväljavaated on pärast tema ametisseastumist muutunud üha süngemaks.

Valitsus peab noorte töötamisel kahetunnist piirangut mõistlikuks, küll on plaanis muid töötamisega seotud vabadusi juurde anda.

Uus keeleseaduse eelnõu tõstab mitmekordseks sunniraha ja trahvi neil, kes nõutaval tasemel riigikeelt selgeks ei saa. Seni on sunniraha mõjutanud vaid üksikuid umbkeelseid, sest summad on püsinud aastakümneid samad, aga keskmised palgad on kasvanud neljakordseks.