Tööjõunappus sunnib kohvikuid palkama suveks eesti keele oskuseta teenindajaid

Peagi algav suvi toitlustusasutustes tähendab äkilist vajadust suure hulga töötajate järele, mistõttu on restoranid asunud hooajalisi töötajaid otsima. Mad Murphy'se pubi juhataja Gavin Alexander Hardie sõnul on teenindajate leidmine keeruline olnud juba mitu aastat.

"Mul on olnud töötajaid, kes räägivad ainult inglise keeles ja siin baaris sellest piisab. Meil käib palju turiste ja asume vanalinna südames, mispärast on inglise keel piisav. Eriti, kui töötad suveterrassil," rääkis Hardie.

Eestikeelne suhtlus peab olema tagatud igas toitlustusettevõttes, kuid mitte iga teenindaja ei pea keelt valdama. Mad Murphy'se algava hooaja töökuulutusele on seni reageerinud neli inimest, kel kõigil riigikeel suus.

Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu hinnangul on olukord küll parem kui pärast koroonapandeemiat, kuid tööjõukriis on viinud ettevõtted sinna, kus restoranid on tihti valiku ees, kas sulgeda uksed lõplikult või värvata neid, kes riigikeelt ei räägi.

"Kindlasti suure nõudluse muutumisel, nagu suvel terves Eestis on, on ühel hetkel ettevõtted päris suures hädas, et uusi inimesi leida, et neid välja õpetada ja et neid rakendada. Ja siin oleks lahenduseks ka paindlikum töölepingu suhe, mis võimaldaks inimestele tööd pakkuda kooli kõrvalt väga paindliku graafikuga," rääkis liidu juht Ain Käpp.

Anisija, kel tööotsingud käsil, keeleoskuse puudumist takistuseks ei pea.

"Ma soovin väga sel suvel teenindusse tööle minna. Mu eesti keel pole küll väga hea, aga tahan väga Vapianosse saada. Mul on sõber, kes töötab teenindussektoris ja tema eesti keel on minuga samal tasemel. Talle pole keeleoskus takistuseks, ta võeti lihtsalt tööle ja on tööl käinud juba üle aasta," rääkis Anisija.

Kolmapäevase sooja ilmaga terrassidel lõunatanud inimeste seas leidus vähe neid, kes poleks kokku puutunud võõrkeelse teenindusega. Eelistatakse siiski kohalikku keelt.

"Ma tunnen ennast mugavamalt eesti keeles suheldes. Ja ikkagi, kui ta peaks vene keeles rääkima, siis ma ikkagi räägiks eesti keeles temaga vastu või lahkuksin," sõnas Heidy.

"Mujal maailmas üldiselt ikkagi räägitakse kohalikku keelt, jah, mida osatakse. Mina saan hakkama, jah, muidugi ka erinevates keeltes, aga on inimesi, kes ei saa, nii et võib-olla seda noortekeskset kultuuri Eestis võiks ka olla natuke vähem, et ikkagi kõik saaks hakkama," rääkis Triinu.

Allikas: https://www.err.ee/