Tarbijahinnaindeksi tõus oli aprillis viimase kolme aasta väikseim

Statistikaameti andmetel olid kaubad mulluse aprilliga võrreldes 2,4 protsenti ja teenused 3,3 protsenti kallimad.

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Viktoria Trasanovi sõnul mõjutasid aprillis tarbijahinnaindeksit 2023. aasta aprilliga võrreldes enim eluasemega seotud hinnamuutused (-5,3 protsenti).

"Alates möödunud aasta aprillist lõppesid automaatselt rakendunud kompensatsioonimeetmed elektrienergiale, gaasile ja kaugküttele ning lõppes ka nende mõju indeksile," täiendas Trasanov.

Suurem oli veel transpordiga seotud hinnamuutuste mõju, kus reisijate vedu on kallinenud 15,7 protsenti ja eratranspordivahendite kasutamine 4,6 protsenti, sealhulgas oli bensiin 4,6 protsenti ja diislikütus 2,6 protsenti kallim.

Toidukaupadest on eelmise aasta aprilliga võrreldes enim odavnenud värske köögivili (-18,3 protsenti) ja suhkur (-14,8 protsenti). Oliivõli on aga kallinenud 39,1 protsenti, konservpiim 21,2 protsenti ja kondiitritooted 19,8 protsenti.

Märtsiga võrreldes mõjutasid aprillis tarbijahinnaindeksit enim transpordiga seotud hinnamuutused, kus bensiin oli 4,2 protsenti ja aprilliks ostetud lennukipiletid 31,4 protsenti kallimad. Suurem mõju oli ka mitmete toidu ja mittealkohoolsete jookide kampaaniahindade lõppemisel.

Kattai: aprillikuuga toimus siiski märkimisväärne hinnahüpe

Eesti Panga prognoosimeeskonna juht Rasmus Kattai märkis tarbijahinnaindeksi muutust selgitades, et kuna umbes pool hinnatõusust läheb käibemaksu suurenemise arvele, siis paistab, et turu juhitud hinnatõus on üsna tagasihoidlik. Kuid aprillikuuga toimus siiski märkimisväärne hinnahüpe - 0,9 protsenti, mis aastases inflatsiooninäidus endast paraku märku ei anna, sest eelmise aasta aprillis tõusis üldine hinnatase energiakompensatsiooni lõppemise tõttu samuti hüppeliselt.

"Suure kuise hinnatõusu taga on (õnneks) väga üksikud valdkonnad -- transpordi-, vabaaja- ja nn muud teenused. Lendamine oli aprillis kolmandiku (!) võrra kallim kui aasta varem, vabaajateenuste kaheksa protsendi suuruse hinnatõusu taga on valdavalt toitlustuse ja iluteenuste kallinemine," ütles Kattai.

Muude teenuste üheksaprotsendilises hinnatõusus annavad tooni erinevad tervishoiuvaldkonnad ja sotsiaalhoolekanne.

"Nii nagu ikka, siis turg küsib võimalusel kõrgemat hinda sealt kust saab ja sellest kõnelevad ka peamised aprillikuised hinnatõusud - kevadsuvise hooaja saabumisega on suurenenud huvi vabaajateenuste ja reisimise vastu ning sotsiaalhoolekande tasud suurenesid samas taktis pensionitõusuga," lisas Kattai.

"Üldine hinnatõususurve püsib siiski tagasihoidlik, sest tarbijate kindlustunne on jätkuvalt madal, tööpuudus on kaks aastat väldanud majanduslanguse järelmina mõnevõrra tõusnud ja ettevõtete kulupoolel pole seis sama pingeline kui aasta-kaks tagasi," ütles Kattai.

Allikas: https://www.err.ee/