Huvigruppide sõnul jätab kliimakindla majanduse kava soovida

Kliimanõukogu liige Maia-Liisa Anton ütles ERR-ile, et tema hinnangul näitab visioonidokumendis sisalduv, et Eesti on loobumas Pariisi kliimalepingu eesmärkidest.

"Ma ei ole nõus ka selle seaduse fookuse muutmisega [kliimakindlale majandusele], sellepärast et kiimaseadust on vaja inimeste kaitseks, ja selleks on vaja kiiresti kasvuhoonegaaside heitmeid vähendada. Kliimakriis suurendab majanduse haavatavust kõvasti ja hiljutised teadusuuringud näitavad, et vaid kolme kliimakriisi mõjuteguri arvestamisel väheneb maailma SKP 2050. aastaks
20 protsendi võrra. Ja neid mõjusid on tegelikult rohkem, ja juba ette
teadaolevad kahjud on tegelikult suuremad," rääkis Anton.

Anton märkis ka, et Pariisi lepinguga on Eesti võtnud kohustuse hoida temperatuuri tõusu tuntavalt alla kahe kraadi, mitte kahe kraadi juures, ja soovitavalt 1,5 kraadi juures. "Ja kolmapäeval ütles kliimaministeerium selgelt välja, et need eesmärgid, mida nad tutvustasid, on kooskõlas kahe kraadi süsinikueelarvega. Ja selle juures nad ei ole avaldanud neid süsinikueelarvearvutusi," sõnas Anton.

"See heitmete hulk on ilmselgelt suurem, kui on Eesti õiglane ja proportsionaalne osa maailma alles jäänud süsinikueelarvest. Üldkokkuvõttes ütlen mina, et need eesmärgid on väga ebapiisavad," sõnas Anton.

Antoni sõnul on täiesti absurdne praeguses kliimakriisiolukorras, et 2030. aasta eesmärk on põhimõtteliselt tänase taseme säilitamine, mis tähendab, et kuus aastat ei pea Eesti heitmeid vähendama.

Põlevkiviõlitööstuse kasvuhoonegaaside heitkoguste eesmärkideks on visioonidokumendis märgitud, et võrreldes 2022. aastaga kasvavad seal heitkogused kuni 40 protsenti, 2035. aastaks kuni 12 protsenti ja aastaks 2040 vähendatakse heitkogust 16 protsenti.

"Kõige grotesksem on visioonidokumendis põlevkiviõlisektori heitmete plaan: praegustes eesmärkides on kirjas, et põlevkiviõliheitmed suurenevad 40 protsenti - peaaegu poole võrra 2030. aastaks ja isegi veel 2035. aastal on nad üle kümnendiku suuremad kui praegu. See on lihtsalt täiesti šokeeriv ja eraldi probleem on see, et kui ühele sektorile antakse nii suur heitmete kasvuõigus, siis miks üldse mõni muu sektor peaks olema nõus oma heitmete vähendamisega," sõnas Anton.

"Kliimaministeeriumi käest peaks küsima, miks lastakse kasvada väga kitsal majandussektoril, mis toodab ekspordiks toodet, mille keskkonnakulud ei
sisaldu selle hinnas. Minu jaoks on see arusaamatu," lisas Anton.

VKG tegevjuht: põlevkivi kaevandamise kitsendamist pole vaja

Viru Keemia Grupi tegevjuht Ahti Asmann ütles, et kliimaministeeriumi seaduseelnõus oli positiivset, aga oli ka kohti, mille suhtes ta on skeptiline.

"Positiivne oli kindlasti lähenemine, mis on [senisest] tasakaalukam ja mis baseerub tehnoloogiate tegelikul võimel ja arengul. See põhimõte, et lähtutakse tehnoloogiate võimalustest, mitte mingitest soovunelmatest, selline kahe
jalaga maa peal olemine, on kindlasti tunnustust väärt," ütles Asmann.

Asmann ütles, et tuleb kiita lähenemist, mis lihtsustab kõikvõimalike uute tehnoloogiate juurutamise planeerimisprotsessi. "Praktikas ei ole see kunagi õnnestunud, aga kui selline ambitsioon võetakse, siis see kindlasti võiks Eesti majandusele kasu tuua," sõnas Asmann.

"Skeptiline olen selles suhtes, et ma ei näe vajadust, et peaks täiendavalt reguleerima valdkondi, sealhulgas põlevkivivaldkonda, mis juba kuuluvad Euroopa Liidu heitmekaubanduse süsteemi. Eesti tänased edusammud heitme vähendamisel ei tulene siseriiklikest pingutustest, vaid on just nimelt saavutatud läbi heitmekaubanduse süsteemi mõju, ja see mõju on täiesti piisav. Ma ei näe vajadust seda siseriiklikult täiendavalt reguleerida," rääkis Asmann.

Visioonidokumendi järgi hakatakse uusi maavara kaevandamise lube põlevkivi kaevandamiseks andma ainult selliste põlevkivikeemia või muude toodete tootmise eesmärgil, mis ei ole kasutatavad kütuste ega energiakandjatena. Juba välja antud põlevkivi kaevandamislubasid on võimalik kasutada kehtivuse lõpuni. Neljapäeval otsustas valitsus, et peatab uute põlevkivi kaevandamislubade menetlused 2025. aasta lõpuni.

Asmann ei pea põhjendatuks põlevkivi kaevandamise kitsendamist. "Et kas toodetakse seda või teist toodet, siis siin tuleb samamoodi lähtuda tehnoloogiate arengust - nii tootmistehnoloogia arengust kui ka rahvusvahelise merendussektori laevakütuste arengust. Kui maailma meredel tarbitakse ka 20 aasta pärast fossiilseid laevakütuseid, siis ma ei näe põhjust, miks peaks kuidagi eriliselt piirama nende tootmist, kui neid toodetakse siis kuskil teises riigis [kui Eesti] lihtsalt," selgitas Asmann.

Asmannil tekitas palju küsimusi ka energeetikat puudutav visioonidokumendi peatükk. "Siin konkreetselt kommenteerida on raske, sest viidati üsna palju Taltechi uuringule, mida ma pole lugenud. Aga mis skepsist tegi ja mida tuleb tähele panna, siis ma ei pea päris õigeks väidet, et igasugune taastuvenergia on soodne. Kindlasti ma arvan, et meretuulepargid ja vesinik ei ole soodne energia. Taastuvenergiale ülemineku plaan on arusaadav, aga ülioluline on jälgida, et inimesed ja majandus ja riik suudaks ka selle energia hinna kinni maksta," sõnas Asmann.

Asmann lisas, et kindlasti peab riik arvesse võtma, et puhtamate aga mõnikord ka kallimate energiakandjate kasutuselevõtt toob kaasa inflatsiooni ja riigieelarve kulude kasvu. "Mil määral on see kulude kasv jõukohane? Eks seda peavadki need mõjuanalüüsid juba ütlema, aga neid vastuseid täna veel ei ole," sõnas Asmann.

Küsimusele kas talle tundub, et põlevkivisektori esindajate häält võetakse kliimaministeeriumis piisavalt kuulda, vastas Asmann, et kui kliimaministeeriumi kodulehel vaadata, kes nendes töögruppides osalevad, siis põlevkivisektor on üks sajast.

"Tööstuse töögrupp on täis keskkonnaorganisatsioone, selles mõttes ei ole ma konkreetselt aru saanud, kas ja mida arvesse võetakse. Me anname sisendit ja eks me vaatame, kuhu see välja jõuab. Tuletan veel seda meelde, et tegemist on ikkagi ainult visioonidokumendiga, mis on vahekokkuvõte eri töögruppidelt saadud sisenditest," rääkis Asmann.

Põllupidaja: plaan on väheambitsioonikas, saaks hoogsamalt

Kliimaministeeriumi visioonidokumendi põllumajandust puudutavas osas nähakse muuhulgas ette mineraalväetiste kasutamise vähendamist 30 protsendi võrra aastaks 2030.

"Mineraalsete väetiste vähendamine on visioonidokumendis vägagi realistlik eesmärk. Sealjuures töögrupi arutelul üks põllumees ütles, et võrreldes aastaga 2021 on mineraalväetiste kasutamine juba vähenenud 20 protsenti," rääkis mullu aasta põllumeheks valitud MTÜ Liivimaa Lihaveise asutaja ning esimese riikliku rohumaaveise kvaliteedikava väljatöötaja Airi Külvet.

Samuti näeb visioonidokument ette, et aastaks 2030 tuleb karjatada viit protsenti piima-lehmadest, 23 protsenti ammlehmadest ja 25 protsenti eri vanuses noorloomadest, et vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni.

"Mis puudutab loomakasvatuses heitmete vähendamist, siis meie sõnum oli kliimaministeeriumi töögrupis, et loomade arvukust poleks vaja vähendada, vaid tuleks rohkem karjatada. Meie eesmärk oli 20 protsenti karjatamist, aga visioonidokumenti sai viis protsenti, sest öeldi, et Eestis lihtsalt pole rohkem võimalik. Samas Hollandis on 80 protsenti piimalehmadest väljas karjatatavad. Aga siis me mõtlesime, et niikaua, kui väljas karjatamist otseselt ei takistata, siis las ta olla viis protsenti," rääkis Külvet.

Külveti hinnangul on kliimakindla majanduse põhisuunad pigem väheambitsioonikad, aga realistlikud.

"Saaks märksa hoogsamalt, aga vaadates teadlikkuse taset Eesti põllumajanduses, siis see on realistlik. Uute põllumajanduslike meetodite ja tarbijateadlikkus on Eestis nõrk. Mis puudutab tarbijaid, siis kui Hollandis ja Taanis pole tarbija nõus jooma betooni peal elavate lehmade piima, siis Eestis tarbija sellele tähelepanu ei pööra," ütles Külvet.

Kolmapäeval tutvustatud valmimisel oleva kliimakindla majanduse seaduse põhisuundade hulka kuuluvad eesmärgid, et avalik sektor loobub 2040 fossiilkütuste kasutamisest, elektritootmine ja varustuskindlus on samast aastast CO2 heite vaba, sama puudutab soojatootmist.

Kliimaministeeriumis valmiva kliimakindla majanduse seaduse oluliste suundadena on ministeerium muu hulgas märkinud üleüldise heite vähendamise läbi puhtamale energiale ülemineku, et uued tööstused saaksid Eestisse tulla ning tööstuse heite maht saaks praeguste suuremate heitjate arvelt aastaks 2030 kasvada kahekordseks.

Seaduseelnõu tekst pole veel valmis ning seega pole võimalik öelda, kas eesmärgid ka sellisel kujul seadusesse kirjutatakse.

Asekantsler: mõjuanalüüsis näitame, mis on kulud ja tulud

Kliimakindla majanduse eelnõu kokkuvõttes pole kirjas, kui palju kliimaeesmärkide täitmine maksma läheb. Küll aga seisab energiamajanduse arengukavas, et ainuüksi kliimaneutraalse elektri tootmisele kuluks kuni 14,6 miljardit. Miljarditesse ulatuvad kulud on ka soojamajanduses ja energiatehnoloogiates.

"Meie jaoks läheb väga kalliks ka see, kui me midagi ei tee. Me oleme võtnud eesmärgiks saavutada kliimaneutraalsuse, nüüd on tervikplaan välja pakutud. Iga seadusega peab kaasas käima mõjuanalüüs ja seal kirjutatakse nii palju lahti kulusid ja ka võimalikke tulusid, kui meil hetkel teada on," ütles kliimaministeeriumi asekantsler Jaanus Uiga.

Allikas: https://www.err.ee/