Skeleton Technologies rajab Prantsusmaale superakude tehase

"Skeleton alustab järgmise põlvkonna akutehnoloogiate teadus- ja arendustegevust Edela-Prantsusmaal Toulouse'is juba tänavu," teatas ettevõte. "Superakude ehk Superbattery masstootmistehas soovitakse käivitada 2027. aastal."

2009. aastal Tartus asutatud Skeleton Technologies avas oma esimese tehase Saksamaal Dresdeni lähistel seitsme aasta eest. Leipzigis on valmimas ettevõtte superkondensaatorite masstootmistehas. Skeletoni peakontoris ja inseneeriakeskuses Tallinnas töötab enam kui 130 inimest.

"Oleme esimene Eesti tööstusettevõte, kes on laienenud Euroopa kahte peamisesse tööstusriiki: Saksamaale ja Prantsusmaale. See on meie jaoks kahtlemata märgiline saavutus, mis aitab teed sillutada ka teistele Eesti rohetehnoloogia ettevõtetele," märkis Skeleton Technologiesi tegevjuht ja kaasasutaja Taavi Madiberk.

Madiberki sõnul kaaluti superakude teadus- ja arenduskeskuse ning uue tehase jaoks mitut asukohariiki.

"Prantslaste huvi meie tegemiste vastu on olnud tähelepanuväärne ja meie Eesti päritolu nähakse seal olulise tugevusena," tõdes Skeletoni juht.

"Valisime Skeletoni järgmise teadus- ja arenduskeskuse asukohaks Toulouse'i,  sest seal oleme lähedale nii oma klientidele kui ka maailmatasemel tööjõule ja teadusasutustele. Lähedas koostöös võtmeklientide ning juhtivate materjali- ja energiasalvestusekspertidega kiirendame järgmise põlvkonna akutehnoloogiate arendamist ja turule toomist," ütles Madiberk.

Näiteks asub Oksitaanias muuhulgas  lennukitootja Airbusi peakorter ja Thales'i kosmosetööstuse üksus. Toulouse'i Ülikool on Euroopa juhtivaid materjaliteaduse uurimiskeskusi.

Skeletoni laienemist tervitas Prantsusmaa majandusminister Bruno Le Maire: "Veel seitsme aasta eest ei olnud olemas Prantsusmaa ega Euroopa akutööstust. Investeerimisotsus Skeletoni toetamiseks läbi rohelise tööstuse maksukrediidi on osa Prantsusmaa taasindustrialiseerimise strateegiast."

Skeletoni klientideks on muu hulgas maailma juhtivad auto- ja transporditööstuse ettevõtted, tööstuslike seadmete tootjad ja elektrivõrgu haldajad, näiteks Hitachi Energy, Siemens, Honda, Skoda Electric, Shell, CAF, Martinrea.

Skeleton toodab praegu Saksamaal superkondensaatoreid ja tänavu avatakse Leipzigi lähedal teine mitui korda suurem tehas. Prantsusmaal Toulouse'is alustab Skeleton järgmise põlvkonna salvetustehnoloogiate arendamist. Tootmine soovitakse käivitada 2027. aastal.

Skeleton teeb ka Eestis töökohti juurde

"Nagu te teate, me juba toodame superkondensaatoreid, teeme neid Saksamaal Saksimaal. Ja see tehas Prantsusmaal hakkab tootma meie superakusid," ütles Skeletoni viitsepresident Arnaud Castaignet. 

Investeerimisotsus loob rohkem töökohti ka Skeletoni peakontorisse ja arenduskeskusesse Eestis.

"Hiljuti investeerisime Eestis test-tehasesse, seetõttu on väga tähtis siin edasi liikuda ja kasvatada meie mahtusid inseneerias, toodete testimisel, moodulite arendamisel. Need on asjad, millele keskendume Eestis ja siin me kavatseme laieneda ka tulevikus," ütles Castaignet.  

Välisinveteeringute kaasamisega tegeleva Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ehk EISA välisinvesteeringute juht Joonas Vänto ütles, et Skeletoni edu üle saab vaid uhkust tunda. Kuna suured autotootjad või masinatööstused asuvad Lääne-Euroopas, on tehaste asukoht igati loogiline, ütles Vänto.

"Mastaapide erinevus on märkimisväärne. Meil on küsimus tegelikult turu lähenduses, Saksamaa ja Prantsusmaa on kindlasti väga suured turud ja ma arvan, et sellise suure potentsiaaliga Eesti ettevõte, tehas või harud võiksid ka seal olla," rääkis Vänto.

Mõne kuu eest teatas Raul Kirjanenile kuuluv Fibenol, et ehitab 700 miljoni euro eest biorafineerimistehase Lätti. Nüüd rajab Skeleton juba kolmandat tehast Eestist kaugele. Kuid see ei tähenda, et Eestisse ei investeerita.

"2023 aastal näiteks sissetulevad investeeringud tegid Eestis rekordi - üle nelja miljardi välisnvesteeringuid jõudis Eestisse," ütles Vänto.

Tänavu töös oleva 20 suurema välisinvesteeringu kogumaht on üle kuue miljardi euro. Majandusminister Tiit Riisalo sõnul on valitsus astumas sammu, et tulevikus teised suured inveteeringud Eestisse jääksid.

"Me oleme valitsusse viinud suurinvesteeringute meetme, mis tähendab seda, et me oleme küsimas umbes 160 miljonit eurot, et olla tulevikus valmis selleks, et kui müügitöö on tehtud ja küsimus on lõplikus otsuse langetamises, siis ka meil oleks võimalik selliseid suuri investeeringuid toetada, et nad Eestisse tuleksid," rääkis Riisalo.

Allikas: https://www.err.ee/