VIDEO. Töötute arv aasta esimeses kvartalis suurenes, Tallinnas aga vähenes
17.05.2024
Statistikaameti andmed näitavad, et töötute arv suurenes aasta esimeses kvartalis märgatavalt. Tallinnas seevastu on aga praegu täpselt 500 töötut vähem kui aasta tagasi.
Statistikaameti andmetel oli käesoleva aasta esimeses kvartalis töötuse määr 7,8%, tööhõive määr 68,4% ja tööjõus osalemine 74,2%. Üle Eesti oli 19 800 töötut rohkem kui aasta varem. Praegu on arvel umbes 50 400 töötut. Nende arv on kasvanud üheltpoolt hõive vähenemise, teisalt majanduslikult mitteaktiivsete aktiveerumise arvelt.
“Hõive on vähenenud, inimesed on tööst ilma jäänud ja otsivad tööd, on töötud, aga need, kes enne olid mitteaktiivsed, kes isegi ei otsinud tööd, ilmselt on ikkagi tekkinud ebastabiilsus tuleviku suhtes, et on vaja lisasissetulekut perekonnale, et teine pereliige ka otsib tööd juurde,” ütles statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva.
Tallinnas ja Harjumaal oli selle aasta töötuse tipp veebruari keskpaigas, mil arvel oli 26 000 töötut. Praegu on töötuna arvel 23 500 inimest. Töötuse määr on 6,8% ehk veidi alla Eesti keskmise. Hea märk on, et Tallinnas on 500 töötut vähem kui aasta tagasi.
“Esialgu prognoositi töötute arvu kasvu veel kuni hooajatööde ehk turismihooaja alguseni, aga töötute arvu kasv on nüüd pidurdunud ja olnud langustrendis,” ütles töötukassa tööandjate teenuste osakonna juhataja Katrin Liivamets. Aasta esimeses kvartalis vähenes kõige rohkem palgatöötajate arv. Samas ettevõtjana tegutsejaid tekkis juurde. Sektorite kaupa on langus olnud suurim tööstuses ja ehituses, seda nii palgatöötajate kui ka hõivatute seas üldiselt.
“Stabiilne on olnud teenuste sektoris, üle Eesti näeme, et põllu- ja metsamajanduses ja kalapüügis on hõive kasvanud,” sõnas Vassiljeva.
Tööpakkumiste arv on stabiliseerunud. Neid on sama palju, kui oli enne koroonakriisi. Aktiivselt värbab töötajaid haridusvaldkond.
Majanduslikult mitteaktiivseid inimesi oli esimeses kvartali 6900 võrra vähem kui aasta varem. Mitteaktiivsete arv kasvas pisut õpinguealiste, 15–24-aastaste noorte seas, kuid vähenes märgatavalt 25–64-aastaste ehk kõige aktiivsemas tööeas olevate inimeste hulgas. Viimaste hulgas oli esimeses kvartalis mitteaktiivseid 10 400 inimest vähem kui aasta varem. Neist 7000 on nmehed ja 3400 naised.
Tööjõus osalemise määr, mis näitab kui suur osa 15–74-aastastest inimestest kuulub tööjõu hulka, oli 74,2% ehk 0,9 protsendipunkti võrra kõrgem kui 2023. aasta esimeses kvartalis. „2024. aasta 1. jaanuari arvestuses kasvas Eesti tööealiste elanike arv 9600 inimese võrra. Seda pole küll nii palju kui aasta varasemas arvestuses, mil tööealiste hulka lisandus 25 600 inimest, kuid sõda Ukrainas on endiselt meie tööturgu mõjutamas,“ ütles Vassiljeva.
Tööjõu-uuringu statistikas kajastuvad Eesti alalised elanikud, kes elavad või plaanivad elada Eestis vähemalt aasta või kauem. Tööjõu-uuringusse kaasatud ajutise kaitsega Ukraina sõjapõgenike arv on nende kohta hinnangute andmiseks liiga väike. Rohkem statistikat Eesti tööturul olevatest ukrainlastest leiab statistikaameti kiirstatistika valdkonnalehelt.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis, tööjõu valdkonnalehel ning statistikaameti ja sotsiaalministeeriumi tööturu rakenduses tooturg.stat.ee.
Allikas: https://pealinn.ee/