Orpo lubab Soome tööturureforme jätkata

Soome statistikaameti teatel kasvas sisemajanduse kogutoodang esimeses kvartalis 0,5 protsenti, võrreldes eelmise aasta lõpuga. Ka tööhõive on paranenud. Nii mõnedki ökonomistid hõiskasid, et majanduskriis on möödas.

Ühe suurema finantsala ettevõtte OP rühma peaökonomist Reijo Heiskanen ütles, et oodatust paremini läks vaatamata sellele, et märtsikuised streigid tekitasid ekspordisektorile tuntavat kahju. Heiskanen lisas, et Soomes on oldud liigagi sünges meeleolus.

"Arvud näitavad, et majandus stabiliseerub ja on kooskõlas hinnanguga, et toimub pööre paremusele. Nii et loodetavasti ka liigne pessimism kaob," ütles Heiskanen.

Arvud on küll veel esialgsed, aga tema hinnangul võib olla optimistlik.

Nädalavahetusel ilmus Soome rootsikeelses ajakirjanduses hinnatud majandusasjatundja Björn Wahlroosi karm hinnang, et Soome on samahästi kui pankrotis. Tema hinnangul tuleks Soome majanduse elavdamiseks vähendada maksustamist ja toetusmeetmeid.

Wahlroosi sõnul on majanduskasvu käivitamiseks vaja selget programmi investeeringute, kapitali ja inimeste ligimeelitamiseks. Kiidusõnu leidus tal aga praeguse valitsuse tööturureformidele.

"Algus on hea, eriti mis puudutab nende metsikute streikide piiramist," ütles Wahlroos.

Nädalavahetusel jõustus Soomes just uus streigiseadus, mille järgi ei tohi poliitiline streik kesta rohkem kui 24 tundi ja ka toetusstreikidele pannakse piirangud.

Valitsus plaanib tööturureforme jätkata, kinnitas peaminister Petteri Orpo Soome väljaannete peatoimetajate küsimustele vastates.

Peaministrit on kritiseeritud Soomes tavaks olnud kokkuleppekultuuri lõhkumise pärast, aga Orpo sõnul ei ole senine tööandjate, valitsuse ja ametiliitude ehk kolmepoolsete kokkulepete süsteem juba aastaid toiminud ja reforme on vaja.

"Soome on konkurentsivõimes maha jäänud, tööturgu ei ole reformitud, me oleme võrreldes Rootsi, Taani, Saksamaa majandusega armutult maha jäänud ja seepärast on neid reforme vaja," ütles Soome peaminister.

Ta lisas, et kuna kolmepoolsete kokkulepetega ei ole kuhugi jõutud, siis peabki valitsus kehtestama vajalikud muudatused seadustega ja selleks on valitsusel olemas parlamendienamuse toetus. Opositsioon algatas eelmise nädalal usaldushääletuse, kuna leiab, et valitsusel ei ole mingit plaani investeeringute kaasamiseks ja majanduskasvu saavutamiseks. Reedesel hääletusel sai valitsuse majanduspoliitika parlamendi toetuse.

Järgmisena plaanib valitsus kehtestada nn ekspordimudeli, mille järgi muudel aladel ei tohiks palgad tõusta rohkem kui ekspordisektoris. Ametiühingute hinnangul ei ole kuidagi mõistlik kehtestada palgatõusu tingimusi seadusega. Valitsusel on aga kavas veel mitmesuguseid muudatusi, mis ilmselgelt ametiühingute mõjuvõimu vähendavad.

Allikas: https://www.err.ee/