Töötuskindlustuse muutmine toob uut liiki hüvitise

Kui töötutoetust arvestatakse praegu päeva kaupa, siis uue baasmääras töötuskindlustushüvitise arvestamine on majandusministeeriumi töötuskindlustussüsteemi muutmise eelnõu järgi kuupõhine, nagu ka praegu makstaval töötuskindlustushüvitisel.

"Täna on kaks süsteemi, on töötutoetus, kus loetakse seda päevade arvu, et 180 päeva peab olema töötanud ja siis on töötuskindlustushüvitis, see sama, mis sõltub sinu eelmisest palgast, ja selleks pead sa olema töötanud 12 kuud. Me ei loe seal seda päevade arvu," selgitas majandusministeeriumi asekantsler Ulla Saar.

Seega ei hakka ka baasmääras töötuskindlustushüvitise korral perioodi jooksul töötatud päevade arv mingit rolli mängima. Eelnõu järgi tekib uuele hüvitisele õigus inimestel, kes viimase kolme aasta jooksul on kokku töötanud vähemalt kuus kuud. Saare sõnul võimaldab kuupõhine arvestus ka osaajaga töötajatel hüvitisi taotleda.

"Küsimus ongi ju õigluses. Kui inimene on töötanud, ta on ikkagi panustanud, maksnud makse, siis miks ta ei peaks hüvitist vastu saama?" rääkis Saar.

Majandusteadlase Raul Eametsa sõnul on kuupõhine tööarvestus baasmääras töötuskindlustushüvitise taotlemisel aga probleemne.

"Sisuliselt, kui inimene poole aasta jooksul erinevatel kuudel ühe päeva töötab, siis on tal kuue kuu töötamise staaž olemas ja ta saab taotleda seda töötuskindlustushüvitist, mille minimaalne määr on 360 eurot eelmise aasta numbrite järgi," märkis Eamets.

Kuna ka töötuks registreerimise õigus laieneb kodanikele, kes on vanuses 16-18 aastat ja õpivad, siis avab kuupõhine arvestus ka neile teatava skeemi äraelamiseks, lisas Eamets.

"Piisab tegelikult kuus ühest kaheksatunnisest tööpäevast ja selliseid tööampse pakutakse ju praegu ka läbi neti, et võid nädalavahetusel ühe päeva töötada ja kui sa seal töötad ja saad ametlikult palka, siis on see kuu läinud sul tööstaažina arvesse. Lapsevanemana ma peaksin ütlema, et tore, kui gümnasistid saavad täiendavat taskuraha riigi käest, aga kas see ka kõige mõistlikum töötukassa vahendite kasutamine on, see on iseküsimus," rääkis Eamets.

Kooskõlastusringi läbivale eelnõule on oma tagasiside andnud erinevad osapooled, nende hulgas ka töötukassa, kelle hinnangul vajaks tööstaaži arvestamine täiendavat analüüsi.

Töötukassa põhjenduste järgi võib kuu-, mitte päevapõhine tööarvestus kaasa tuua samuti registreeritud töötute arvu kasvu, sest hüvitise saamise eesmärgil võivadki registreeruda töötuks ka inimesed, kes seda praegu ei tee. Samuti on töötukassa hinnangul küsitav, kui tasakaalus ikkagi on ühe päeva töötava inimese panus kindlustusmaksena versus siis hüvitis, mida ta lühiajalise töötamise põhjal küsida saab.

Saar ütles, et kui tugineda palgast sõltuvale töötuskindlustushüvitise statistikale, siis hüvitise saajate seas on lühiajaliselt tööd tegevaid inimesi ühe protsendi ringis, mida pole palju.

"Me arutame partneritega ka, et milline see süsteem peaks olema, et ta oleks õiglane, et kõik need, kes on panustanud, saaksid ka riigilt siis vastusoorituse. Seal ühe ettepanekuna ongi toodud näiteks piirang, et seda baasmäärast hüvitist saad ühe korra kolme aasta jooksul. Et siis vahet pole, kui mitu sa neid töösutsakaid teed, et inimesel ei oleks võimalik siis pidevalt niimoodi natuke töötada ja siis hüvitist jälle välja võtta. Seda riski saab kindlasti maandada piirangute seadmisega," selgitas Saar.

Ajakava järgi on eelnõu valitsuses augustikuus.

Allikas: https://www.err.ee/