Läänemets: päästjate ja politseinike palgatõus on võimalik ka 2025. aastal

Läänemetsa sõnul ei ole sotsiaaldemokraadid loobunud ettepanekust tõsta järgnevatel aastatel päästjate ja politseinike palku.

"Ma ei tea, mis aasta see võib olla ja mis summas. Võib olla ka nii, et aastal 2025 tõuseb väikse protsendi võrra ja 2026. aastal näiteks rohkem. Võib ka mingisugune teistsugune kokkulepe tulla. See selgub lõpuks läbirääkimistel," ütles Läänemets ERR-ile.

Samas ütles Läänemets, et sellega seoses koondamisi ei ole vaja ette võtta. "Miks peab koondama? Ei pea. Kogu selles debatis on mingisugune imelik loogika tekkinud. Räägitakse, et kui riigieelarves on miinus, siis peaks seda miinust justkui enamuses kärbetega katma. Ei pea. Seda ei pea sellepärast, et miinus pole tekkinud mitte sellepärast, et aastate jooksul on kõik valdkonnad kuidagi väga palju paisunud, vaid miinus on tekkinud sellepärast, et võeti lisakulusid juurde," lausus Läänemets.

Läänemets ütles, et pensionide indekseerimise lõpetamist valitsuses arutatud ei ole ja seni kuni koalitsioonis on sotsiaaldemokraadid, siis seda ka ei tehta.

"Kui midagi peaks olema rahandusministeeriumis arvutatud ja planeeritud, siis seda on tehtud sotsiaaldemokraatide selja taga. Meie sellest midagi ei tea. Kui siin kärpimisest räägitakse, siis kindlasti ei ole pensionid see objekt, millega sotsiaaldemokraadid nõustuvad," lausus Läänemets.

Üle välja kärpeid ei toeta

Läänemets rõhutas, et riigi rahanduse ja majanduspoliitika vahele ei saa võrdusmärki panna.

"Rahandus on üks osa majanduspoliitikast ja riigi majandus ja riigi toimimine on oluliselt keerulisem osa. Kui ainult Exceli tabelisse uppuda ja seda vaadata, siis tulemuseks suure tõenäosusega on see, et me mingid olulised majanduskasvu eeldused võime ära kärpida," ütles Läänemets.

"Sellised suured hoogtöö käigus kärpimise jutud, hurraaga peale minemine ilma läbi mõtlemata, mis tagajärjed on, on väga valed," lisas ta.

Jõhkratest üle välja kärbetest on rääkinud näiteks välisminister ja Eesti 200 juht Margus Tsahkna.

"Kärpida saab, aga see tuleb kokku leppida, mis kohast, näiteks on bürokraatiat võimalik riigis vähemaks võtta. Aga kui me sellise suure hurraaga räägime üle välja kärbetest ja rasketest otsustest, siis lõpuks me kõik ühiskonnas näeme, kuidas ühiskonna jaoks vajalikud asjad, ettevõtete, majanduse jaoks vajalikud asjad võivad sinna kärpemasinasse sattuda. Ja see ei tee Eesti riiki tugevamaks, vaid teeb nõrgemaks," sõnas Läänemets.

"Selline kärpimine tähendab, et teadusarendusest võetakse ühest protsendist vähemaks, see tähendab seda, et minnakse üliõpilaste stipendiumite kallale,
see tähendab seda, et me peame raha ära võtma tugevatelt riigigümnaasiumitelt.
See tähendab seda, et meil kahe maakonna peale jääb tulevikus üks
politsei patrull," lausus ta.

Kulud tuleb katta tuludega

Läänemets meenutas, et kui valitsus alustas, siis eelarvestrateegias oli ette nähtud, et umbes kolm neljandikku puuduolevast rahast tuleb katta tuludega. "Nüüd räägitakse sellest, et ainult 30 protsenti tuleb tuludega katta ja ülejäänud tuleb kärbetega katta. See on vale loogika, selles põhimõttelise loogika suunas pole me kokku leppinud. Ja ma arvan, et Eestis mitte keegi seda teha ei taha," ütles Läänemets.

"Meil oleks aus tunnistada, et kui sa kulusid suurendad, siis sa pead need katma tuludega. Ei ole lõputult võimalik kärpida või riiki kinni panna," sõnas Läänemets.

Ta rääkis, et sotsiaaldemokraadid kindlasti panustavad sellesse, et otsida kärpekohti, aga miljardit eurot ei ole võimalik kärpida. "Minu hinnangul ei ole ka 500 miljonit kärpida. Aga 100 või 200 miljonit, sinnakanti on võimalik seda teha. Võib-olla isegi 300 miljonit eurot on võimalik kärpimistega leida. Ja me ei saa teha seda üle välja. See tähendab, et seda tehakse suvaliselt, mõtlemata, mis on tagajärjed," rääkis Läänemets.

Reformierakonna aseesimees Jürgen Ligi ütles esmaspäeval "Aktuaalsele kaamerale", et peab avalikus sektoris vältimatuks nii palgafondi külmutamist kui ka koondamist.

Allikas: https://www.err.ee/