Keeleseaduse muutus suurendab riigikeele mitteoskajate sunniraha ja trahvi

Keeleseadusega on paika pandud, et nõutaval tasemel riigikeelt mitte oskavale inimesele võib määrata sunniraha. Selle suurus kehtestati veel Eesti krooni ajal ja sama suure sunniraha sai määrata nii umbkeelsele müüjale kui ka poeketile, kes eesti keele oskust oluliseks ei pea.

"Keeleseaduse eelnõus on kõige tähtsamal kohal järelevalve tõhustamine keelenõuete täitmise üle ja selles fookuses ongi sunnirahade tõus. Ka trahvimäärad tõusevad. Ootus on, et kõrgemad sunnimeetmed panevad inimesi rohkem pingutama, et eesti keelt osata," sõnas haridusministeeriumi keelepoliitikaosakonna nõunik Kätlin Kõverik.

Inimestele määratud sunniraha tõuseks seniselt 640 eurolt 1280 eurole ja ettevõttetele määratava summa ülempiir oleks 9600 eurot. Kuigi viimastel aastatel on mureks olnud eesti keelt mitte osakavad taksojuhid, ütles haridusministeerium, et seda puudutavat seadusemuudatust pole vaja ning taksojuhtidelt nõutava kesktaseme keeleoskuse tagamiseks piisab järelevalve tõhustamisest ning koostööst tööandjatega.

"Meil on tegelikult hästi klassikalise taksoga - see, mis meil on linnapildis Foruse näol enamasti - aga Bolt on omalt poolt teinud nii palju kui nad on saanud, aga tegelikult on meil sellega probleem ikka. Igakord, kui me käime väljas, siis me tuvastame neid, kes meiega eesti keelt ei räägi ja me edastame need andmed keeleametile," lausus Tallinna munitsipaalpolitsei juhtivspetsialist Kristjan Haljasoks.

Nii mupo kui ka keeleamet on hakanud saama aina enam kaebusi umbkeelsete taksojuhtide kohta. Tänavu on keeleamet saanud info 157 juhi kohta. 58 kontrollitud taksojuhist 55 tehti puuduliku riigikeele oskuse tõttu ettekirjutus koos sunniraha määramise hoiatusega. Bolti sõiduteenuse juhi Oscar Rõõmu sõnul on nad nutirakendusega kontrollinud juhtide keeleoskust ligi aasta ja pea 1000 umbkeelset juhti on seetõttu platvormilt eemaldatud. Samas Bolt ei kontrolli, kes tegelikult selle testi ära teeb.

"Me teeme ka palju järelkontrolli ehk me vaatame väga lähedalt ja pingsalt klientide tagasisidet. Vaatame kommentaare ja juhtide reitinguid. Kui me näeme, et järjepidevalt juht saab kaebusi, et tal ei ole keeleoskust, siis me palume keeleoskust tõendada või eemaldame lõpuks need platvormilt," ütles Rõõm.

Lisaks taksojuhtidele saab keeleamet palju kaebusi ka poemüüjate kohta. Aina suuremaks murekohaks on muutunud hooldajate vähene riigikeele oskus.

"Seal tasapisi on tulemas kaebusi ja näib, et on keeloskusega probleeme. Siin tuli hiljuti ühest Lõuna-Eesti hooldekodust kaebus, et kliendid ja patsiendid peavad igapäevastelt oma asjade ajamiseks võõrkeeles suhtlema, mis ei ole üldse normaalne," sõnas keeleameti juht Ilmar Tomusk.

Allikas: https://www.err.ee/