Tööinspektsioon: viiruskriisi aasta teadvustas hea töökeskkonna olulisust
13.04.2021
Kinnitatud andmetel juhtus möödunud aastal 3622 tööõnnetust. Enim tööõnnetusi juhtus kaubandussektoris. Töökohustusi täites hukkus üheksa inimest.
Mullu registreeriti 3622 tööõnnetust, millest kergeid oli 2698 ja raskeid 915. Elu kaotas tööl 9 inimest. Möödunud aastal juhtus 2019. aastaga võrreldes 654 tööõnnetust vähem.
Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul võiks möödunud aastat nimetada töötervishoiu aastaks, sest vähenes nii tööõnnetuste arv kui paranes arusaam tervise hoidmise vajalikkusest töökohal: „Koroonaviiruse leviku pidurdamiseks hindasid tööandjad riske ning andsid oma parima, et nakatumisi vältida. Nõustasime ja kontrollisime möödunud aastal aktiivselt koroonameetmete järgimist töökohtades. Nägime nii väga hästi läbimõeldud tegevusi kui vaid inspektori rõõmuks üles pandud desovahendeid. Paraku on nakkus kaval ning murdis mõnel puhul läbi ka kõige kõrgematest ja tihedamatest kaitsetõketest,“ nentis ta. „Möödunud aasta kogemuse põhjal mõistab nüüd loodetavasti ka kõige kangekaelsem tööandja, et töötajate tervist tuleb hoida ning iga töötaja, et ohutusreegleid tuleb järgida. Vastasel juhul läheb ettevõte ja halvemal juhul suur osa majandusest lihtsalt kinni,“ lisas Maripuu.
Eelmisel aastal oli Eestis Statistikaameti andmeil 137 980 ettevõtet. Tööinspektsiooni järelevalve all on neist 60 690 ettevõtet, sest neis on vähemalt üks töölepinguline töötaja. Töölepingulisi töötajaid oli mullu enim kaubanduses (88 059), avalikus halduses (58 480) ning tervishoius (37 127). Suurimad muutused möödunud aastal toimusid majutus- ja toitlustussektoris, kus kadus 4100 töökohta. Halduse ja abitegevuse valdkonnas kadus 3600 ning ehituses 2500 töökohta. Tervishoiusektorisse tuli aga juurde ca 900 töökohta.
Tööõnnetusi juhtus mullu 654 võrra vähem. Kuude lõikes vähenes tööõnnetuste arv eriolukorra ajal märtsis (-163), aprillis (-114) ja mais (-99). Surmaga lõppes möödunud aastal üheksa tööõnnetust. Neist viis inimest töötas mikroettevõttes (1-9 töötajaga), kolm väike- ning üks keskmise suurusega ettevõttes. Suurettevõtetes mullu ühtegi töösurma ei olnud.
Valdkonniti juhtus enim tööõnnetusi kaubanduses ning ehituses, kõige vähem kalanduses. Meeste jaoks on kõige tööõnnetusterohkeimad ametid ehitaja, veoautojuht ning keevitaja, naiste jaoks poemüüja, loomakasvataja ning hooldaja tervishoiuasutuses. Maakondlikult registreeriti enim tööõnnetusi Tallinnas ja Harjumaal, kõige vähem Hiiumaal.
Töövaidlusi toimus mullu 3378 ehk 14% rohkem kui aasta varemalt. 2987 avaldust esitasid töötajad ning 391 avaldust tööandjad. 21% avaldustest lõppes kompromissiga. Esikohal olid rahalised nõuded kogusummas 11,9 miljonit eurot. Täielikult rahuldati nõudeid 2,1 miljoni euro ulatuses ning kompromisse tehti 3,3 miljoni euro ulatuses.
2019. aastal juhtus 4276 tööõnnetust, millest 3133 olid kerged, 1128 rasked ning 15 lõppes töötaja surmaga. Töövaidlusi toimus 2942.
Kristel Abel
Meedianõunik